Liblika mäng:
Mängitakse mängu "Liblikaeffekt". Õpilased seisavad ringis. Õpetaja teeb liigutuse. Tema kõrval olev õpilane teeb sama liigutuse ja liikumine jätkub nagu liblikaefekt. Kui liigutuse teeb viimane õpilane, alustab õpetaja uut liigutust. Liikumist jäljendatakse ja lõppu jõudes muudetakse uuesti. Oluline, et teised õpilased jätkaksid vana liikumist kuni uue liikumise tulekuni. Mängu ajal on oluline olla vaikne ja kuulata mängu heli. 

1. liigutus: heli tegemine mõlema käe hõõrumisega;

2. liigutus: sõrmenipsu tegemine;

3. liigutus: käteplaksutamine;

4. Liikumine: käte plaksutamine ja jalgade trampimine korraga.

Küsimused peale mängu

• Kuidas mäng läks?

• Milliseid emotsioone mäng sinus tekitas? 

Õpilastele räägitakse, et väikesel käitumisel, mida me mängus teeme, kus mängus algatatud liigutus mõjutab kogu ringi, võib olla suur mõju. Samamoodi on ka loodusega.

Töölehe leiad alt lahustuvuskatse juurest 

Lahustuvuskatse: võta läbipaistvad veega täidetud klaasid/plastiktopsid ning erinevaid 

materjale: kohv, liiv, jahu, suhkur, hommikuhelbed, sool ja pasta.

• Mõtle, mis juhtub kui sa materjali vette paned, mis juhtub kui materjal vette asetada. Kirjuta töölehe eelduse tulpa oletused, mis sinu arvates juhtub

• Nüüd pane materjalid vette ja kirjuta teise tulpa, mis tegelikult juhtus. 

• Kas su hüpoteesid (eeldused) olid õiged. Kui ei olnud õiged, siis mis sa arvad, mis oli selle põhjus.

Mida sa selle katse põhjal saad erinevate materjalide ja nende mõju kohta loodusele järeldada? 

Miks on vajalik taaskasutus ja jäätmekäitlus?

Pilve tegemine. 

Vajalikud vahendid: kaanega klaaspurk, jääkuubikud, juukselakk, vesi, veekeetja.

Töö käik:

1. Keeda vett.

2. Vala klaaspurki kuuma vett. 

3. Kui vesi on valatud, lase purki juukselakki ja pane purgile kaas tagurpidi peale.

4. Aseta tagurpidi pandud purgikaanele peale jääd.

5. Veidi oodates vesi kondenseerub ja tekib pilv. 

6. Kui kaane ära võtame tuleb pilv auruna välja 

Arutelu: kiiresti muutuvatest ilmastikutingimustest ja vihmaste aegade rohkenemisest, ekstreemsetest tingimustest.

Monarhliblikad (tekst lisades) – Jagage end rühmadesse ja lugege monarhliblikaid suuremad saavad ise lugeda. Igale rühmale jagatakse Cornelli märkmete tegemise leht (tekst lisades) Õpilased kirjutavad uudise kokkuvõtte, igal rühmal palutakse uudise kohta kirjutada ka neli küsimust märkmepaberitele. Küsimused peaksid algama sõnadega: "Miks? Kuidas?" Seejärel kleebivad õpilased küsimused tahvlile (tahvel on jagatud pooleks, ühel poolel on miks, teisel kuidas). Koos õpetajaga leitakse küsimustele vastused, mis arutatakse koos läbi. Saadud vastustest võib koostada ka mõistekaardid.

Arutelu lõpus nenditakse, et uudisel võib olla positiivne mõju või negatiivne mõju. See võib õhutada inimesi kliimat kaitsma või sellest mitte hoolima. Me kõik vastutame oma käitumise eest. Me saame keskkonnakaitsele kaasa aidata või seda takistada. Igaüks meist saab igapäevaste tegevustega muuta maailma paremaks. Merisaarmas (tekst lisades)– õpilastele näidatakse merisaarma kujutist. Õpetaja küsib küsimusi: Kas olete kunagi varem merisaarmat näinud? Kus ta võiks elada? Millistes riikides ta võiks elada? Loetakse/lastakse lugeda merisaarma teemalist uudist. Lastelt küsitakse: Kas sulle meeldis artikkel? Miks meeldis/ei meeldinud? Kas märkasite merisaarma panust looduses tasakaalu hoidmisel? Igal elusolendil on ökosüsteemis oma roll. Oluline on seda tasakaalu säilitada. 

Õpilastele jagatakse pildid (lisades). Igat pilti tuleb paljundada nii palju, et piltide alusel saaksid õpilased moodustada hiljem 4 rühma. Seejärel jagatakse igale rühmale samas failis olev tööjuhend koos pildiga ja õpilased asuvad tööle. 

Lõpuks kasutatakseeneseanalüüsi lehte (lisades) ja pannakse kirja 10 punkti, mida õpilased saavad teha ökosüsteemide kaitsmiseks oma kodukohas