Mäng väljasurnud liikide pildikaartidega:

• õpilastele jagatakse kaardid (pooltele pilt, pooltele liigi nimetus), mille järel peavad nad leidma ruumist paarilise ja jääma paarilisega kokku;

• ühine kontroll (+ vajadusel paariliste vahetamine, kui keegi on nt vale liigi juures), slaidid.

Liikide väljasuremine on loomulik protsess, mis on toimunud Maa ajaloos juba miljoneid aastaid. Teadlased on täheldanud, et tänapäeval toimub liigikaotus kiiremini kui kunagi varem. Selle põhjuseks on mitmed inimtegevusega seotud tegurid, mis häirivad looduse tasakaalu. 

1. Elupaikade hävimine ja killustumine
   Üks peamisi liikide kadumise põhjuseid on elupaikade hävimine ja killustumine. Inimeste tegevused, nagu metsade raadamine, linnade laienemine, põllumajanduse arendamine ja infrastruktuuri rajamine, põhjustavad looduslike elupaikade vähenemist või ökosüsteemide katkestusi. Kui looma- või taimeriigi jaoks sobilik elupaik kaob või killustub, muutub liigi ellujäämine keeruliseks, kuna ressursid, nagu toit ja varjupaik, muutuvad järjest raskemini ligipääsetavaks.

2. Kliimamuutused
   Kliimamuutused on suurimaks ohuks bioloogilisele mitmekesisusele. Globaalsed temperatuurid tõusevad, sademete mustrid muutuvad ja äärmuslikud ilmastikunähtused sagenevad - kõik need nähtused mõjutavad paljusid liike muutes elupaigad elamiskõlbmatuks, häirides toitumisahelaid ja vähendades ressursse. Kuna paljud liigid ei suuda kiiresti kohaneda uute kliimatingimustega, siis võib see viia nende väljasuremiseni.

3. Saastamine
   Õhu, vee ja pinnase saastumine põhjustab liikide arvukuse vähenemise. Toksilised kemikaalid, plastireostus ja muud saasteained võivad kahjustada organismide elutähtsaid funktsioone, nagu hingamine, toitumine ja paljunemine. Lisaks võivad saasteained akumuleeruda toiduahelatesse, põhjustades mürgistust ja populatsiooni kahanemist

4. Üksikute liikide üleküttimine ja ülepüük
   Jahindus, kalapüük ja looma- ja taimeliikide kogumine võivad põhjustada populatsioonide vähenemist või isegi väljasuremist. Üksikute liikide liialdatud arvukuse vähendamine või nende hävitamine võib viia bioloogilise tasakaalu kadumiseni ja häirida ökosüsteemide toimimist. Erilised ohud on seotud salaküttimise ja ebaseadusliku kaubandusega.

5. Invasiivsed liigid
   Inimesed on aidanud levitada invasiivseid liike, mis võivad kohalikke liike oma normaalsest keskkonnast välja tõrjuda. Invasiivsed liigid, olles väga kohanemisvõimelised, võivad kiiresti paljuneda ja asustada uusi alasid, olles sageli kohalike liikide suhtes toitumisvõimekuses või paljunemisstrateegiates konkurentsivõimelisemad. Selle tulemusena võivad kohalikud liigid kaotada oma elupaigad ja sattuda väljasuremise ohtu.

Tänapäeval on liigid väljasuretatud inimtegevuse tõttu - elupaikade hävimise, kliimamuutuste, saastamise, liikide liialdatud kasutamise ja invasiivsete liikide levimise tõttu.

Ohustatud liikide arv maailmas on pidevas kasvutrendis. Vahemikus 2007–2022 lisandus ligikaudu 9000 uut väljasuremisohus liiki[1]. Liikide väljasuremise peamiseks põhjuseks peetakse elupaikade hävimist, mis tuleneb metsade raiumisest, põllumajanduse laienemisest ja linnade kasvust. Lisaks mängivad selles suurt rolli ja õhu-, vee- ja pinnasereostus, ülepüük ja salaküttimine, võõrliikide levik ja muutused kliimas.

Inimtegevusest tingitud kliimamuutused toovad kaasa keskmise temperatuuri tõusu, äärmuslikke ilmastikunähtusi ja ökosüsteemide tasakaalu rikkumist. Seega on inimtegevusel kliima muutumisel ja seetõttu ka liikide väljasuremisel suur roll. Inimtegevuse tagajärjel tekib väga suures koguses kasvuhoonegaase. Kui need gaasid atmosfääri jõuavad, neelavad need soojuskiirgust, mille tagajärjel soojeneb planeedi temperatuur. Temperatuuri tõus võib omakorda põhjustada sagedasemaid ja intensiivsemaid äärmuslikke ilmastikunähtusi, näiteks üleujutusi, põudasid, kuumalaineid, torme, orkaane. 

Paljud liigid ei suuda kiirete muutustega kohaneda, mistõttu ohustab neid väljasuremine. 

Inimeste sagenenud reisimise, kuid ka suure kaubavahetuse tagajärjel jõuab meile aina rohkem võõrliike. Võõrliik on liik, mis on kas tahtlikult või tahtmatult inimese poolt uude keskkonda viidud liik. Võõrliigid võivad hakata kohalikke liike välja tõrjuma, tuua kaasa haigusi või muuta üleüldist ökosüsteemi struktuuri. Võõrliigid konkureerivad kohalike liikidega samade ressursside (toit, elupaik, paljunemisvõimalused) pärast. Nad on sageli agressiivsemad ja kohanemisvõimelisemad, mistõttu on neil kohalike liikide ees eelis. Seetõttu võivad võõrliigid hakata ohustama kohalikke liike ja viia need isegi väljasuremiseni. 

Üheks Euroopas, sh Eestis laialdaselt levinud võõrliigiks on Hispaania teetigu (Arion vulgaris), kes levis erinevatesse piirkondadesse eelkõige kaubanduse tõttu. Antud liik on väga kohanemisvõimeline erinevate kliima- ja keskkonnatingimuste suhtes. See on võimaldanud neil ellu jääda ja levida erinevates Euroopa piirkondades. 

[1]https://www.statista.com/chart/17122/number-of-threatened-species-red-list/ 

Jagada üks väljasuremisohus liik paari/rühma peale.

Otsivad seintel õiget QR-koodi (õige asukoht pole ette antud, peavad ise otsima õige), mis viib neid antud liiki kirjeldava infoni.

Tutvuvad infoga ja voolivad selle järgi plastiliinist vm voolimismassist kuju + kirjeldavad (paberile lühidalt) liigi välimust ja seda, miks on antud liik ohustatud + mida saab teha tema kaitsmiseks.

(siin võiks järgneda paus, et edasi minna kokkuvõttega)

Iga paar/rühm teeb suulise kokkuvõtte saadud liigist

• kuvada tahvlile looma pilt ja õpilased imiteerivad seda looma. 

• õpetaja ütleb liigi nime, õpilane kirjutab selle post itile ja siis peab paigutuma ruumis paremale (ohustatud liik)/vasakule (ei ole ohustatud liik)

Liikide Päästmise Teekond
Õpetaja loob klassiruumis lihtsa tee, kus iga õpilane või grupp liigub mööda rada. Rajal erinevates punktides on ülesandeid, mis on seotud liikide väljasuremisega:

• Invasiivsed liigid ja nende mõju

• Üleküttimine ja selle mõju

• Saastamine

• Kliimamuutused

• Elupaikade hävimine

Lapsed peavad leidma lahendused iga punkti küsimustele (nt „Nimeta üks asi, mida saad teha, et aidata ohustatud liiki“ või „Mida saad teha looduse kaitsmiseks?“ jne). Lõpus arutatakse klassis, milline tegevus tundus kõige tähtsam ja miks.

Sõnarägastik
Koosta 25-sõnaline sõnarägastik, mis on seotud väljasuremise teemaga. Sõnad peavad olema leitavad klassiruumist. Kui sõnad on leitud, kuvab õpetaja need slaididel ja toimub ühine sõnade ja nende tähenduste ülevaatamine.

Sõnu seletav memoriin 

mängitakse nagu memot või tõmmatakse paare mängul on ka lisakaardid - mida teha, et liikide väljasuremist vähendada/vältida.

Eraldi analüüsikaart kokkuvõtte jaoks.

Ühine kokkuvõte + mida saame teha? 

• Sõnastage üheskoos 5 põhilist nõuannet meie ökosüsteemide säilitamiseks.

Õpilastele antakse lihtne "missiooniplaan", kus nad peavad välja mõtlema tegevusi, mis aitaksid ohustatud liike kaitsta. Iga õpilane või paar kirjutab üles ühe idee, mida nad saaksid teha kodus, koolis või kogukonnas (nt prügi korjamine, puude istutamine, teavitustööd jne). Kõik ideed kleebitakse tahvlile, loetakse ette ja analüüsitakse. Lõpuks mõistavad õpilased, et me kõik saame aidata liike kaitsta ja valivad plaani, mis viiakse üheskoos ellu.

Õpilastele räägitakse, et nad on looduse sõbrad, kes peavad aitama liikidel ellu jääda. Nad saavad mõelda, milliseid samme nad isiklikult saavad astuda (nt vähem plastiku kasutamine, loomade kaitsmine) ja jagada oma mõtteid klassiga. Väljamõeldud tegevusi rakendatakse nädala jooksul ja analüüsitakse, kui palju head nad sellega on loodusele teinud kasutades saadaolevaid statistikaallikaid.

Nb! Tee katse kooos täiskasvanuga

Eesmärk:
Uurida mesilaste rolli ökosüsteemides ja nende tähtsust elu mitmekesisuse hoidmisel, keskendudes mesilaste tolmeldamisele ja selle mõjule taimede paljunemisele.

Materjalid:

• Erinevad kasvavad ja õitsevad  lilled või taimed pannakse kahte läbipaistvast klaasist konteinerisse või karpi, mis on pealt võrguga suletud. Ühte kasti lastakse pärast mesilased, teise mitte

• Väike klaasist või plastist kast, kuhu meelitate mee ja maguainega mõned mesilased, oluline, et selle saaks hiljem ka sulgeda ja seal oleks õhu läbitavus. 

• 2 suurt läbipaistvast klaasist karpi või konteinerit (mesilaste jaoks)

• Aja mõõtmiseks kell või stopper

• tööleht

Eelvalmistus:

Taimede tolmeldamise uurimiseks võiks kasutada mesilaste jälgimist puhta võrgu või klaasiga kaetud konteineris. Valige õistaimed, mis meeldivad mesilastele (nt päevalilled, kurgid, tomatid, õunapuud). Paigutage need taimed vähemalt üks päeva enne katset mesilaste konteinerisse. Seejärel laske sinna eelnevalt karpi püütud mesilased

Jälgimine:

Õpilased jälgivad mesilaste tegevust taimede õitel. Õpilased saavad jälgida, kuidas mesilased toituvad, lendavad ja õielt õiele liiguvad. Märkige üles, kui palju lilli mesilased õhtuks tolmeldavad. Samuti mõõdetakse, kas mesilaste käitumine on seotud taimede toitumise ja õitsemisega.

Õpilased mõõdavad

1. ajavahemikku, mis mesilased ühel õiel veedavad

2. mitut õit külastab mesilane 15 minuti jooksul

Peale vaatlust laske mesilased vabadusse ja jälgige millised viljad kasvavad erinevates kastides (seal, kus mesilased olid ja seal, kus polnud). Analüüsige nähtut. Samuti saavad nad järeldada, et mesilaste kadumine võiks tähendada kahjulikku mõju looduse tasakaalu säilitamisele, kuna tolmeldamine on oluline osa paljude taimede ellujäämise ja paljunemise protsessis.

Vikipeedia artikkel "Väljasuremine": Põhjalik ülevaade väljasuremise mõistest, ajaloolistest väljasuremissündmustest ning nende põhjustest. ​Vikipeedia

Tartu Ülikooli loodusuuringute keskuse artikkel: Arutlus, kuidas inimtegevus, nagu keskkonnareostus, võõrliikide levik ja kliimamuutused, mõjutab liikide väljasuremise protsessi. ​Tartu Ülikool

Postimehe teadusuudised: Artikkel, mis käsitleb 250 miljoni aasta tagust massilist väljasuremist ja selle seost tänapäeva kliimamuutustega. ​Teadus

ERRi artikkel Mihkel Kanguri kommentaariga: Arutlus, kuidas inimene on muutunud kuuenda massilise väljasuremise algatajaks ja ohvriks. ​ERR

Tartu 2024 konverentsi info: Üritus, mis käsitleb väljasuremise kultuurilisi ja ökoloogilisi aspekte ning pakub süvitsi minevat arutelu teemal. ​Tartu 2024

Imeline Teadus: Looduskaitse edulood, kus teatud loomaliigid on päästetud väljasuremisest tänu inimeste pingutusele ja looduskaitse meetmetele. ​Imeline Teadus