Jätkusuutlikkus tähendab meie planeedi eest hoolitsemist nii, et inimesed, loomad ja loodus saaksid elada turvaliselt ja õnnelikult — mitte ainult täna, vaid ka tulevikus. See on justkui headus Maa vastu: me püüame mitte kulutada liiga palju selle ressursse, nagu vett, puid või energiat. Maa annab meile kõik eluks vajaliku — puhast õhku, toitu, joogivett ja kohti elamiseks. Aga kui me kasutame liiga palju või viskame asju hooletult ära, võime kahjustada keskkonda ja muuta elu raskemaks teistele, eriti tulevastele põlvkondadele.

Jätkusuutlikult elamine tähendab, et me püüame vähendada prügi tekitamist, kasutades asju uuesti, sorteerides ja taaskasutades paberit, plasti ja metalli ning mitte visates ära asju, mida saab veel kasutada. Me hoiame energiat, lülitades välja tulede ja elektroonikaseadmete, kui neid parasjagu ei kasuta, ning säästame vett, sulgedes kraani hammaste pesemise ajal. Jalutamine, rattaga sõitmine või ühistranspordi kasutamine aitab vähendada õhusaastet. Me teeme nutikaid valikuid ka poes — ostame näiteks vähem pakendatud tooteid või valime korduvkasutatavaid esemeid.

Jätkusuutlikkus tähendab ka teiste inimeste eest hoolitsemist ja õiglast kohtlemist. Igaühel maailmas peaks olema ligipääs puhtale veele, heale toidule ja turvalisele elukohale. Kui me mõtleme oma valikutes teistele ja loodusele, aitame luua paremat maailma.

Isegi väikesed teod võivad palju muuta! Kui me hoolime planeedist iga päev — kodus, koolis või õues — siis aitame luua tervema ja õnnelikuma Maa nii endale kui ka lastele, kes tulevikus siin elavad. Just see ongi jätkusuutlikkuse mõte.

Aga jätkusuutlikkus ei tähenda ainult keskkonna eest hoolitsemist — see tähendab ka iseenda eest hoolitsemist.

Jätkusuutlik olemine tähendab, et hoolitsed ka oma mõtete ja tunnete eest. Nii nagu me vajame puhast õhku ja tervislikku toitu, vajame ka rõõmu, rahu ja turvatunnet oma sees. See tähendab piisavalt und, oma tunnetest rääkimist, õues looduses mängimist, toredate sõpradega koos olemist ning puhkepauside tegemist, kui tunneme end väsinuna või kurvana. Kui hoolitseme oma vaimse ja emotsionaalse tervise eest, on meil rohkem energiat, et aidata teisi ja teha häid valikuid planeedi heaks.

Seega ei seisne jätkusuutlikkus ainult prügi sorteerimises või vee säästmises — see tähendab ka enda vastu heatahtlik olemist ja tasakaalu leidmist oma elus. Kui su süda ja mõistus tunnevad end hästi ning sa hoolid maailmast enda ümber, aitad sa luua paremat ja rahulikumat tulevikku kõigile.

1. Mõtle

Anna igale õpilasele tühi Venn'i diagramm kahe kattuva ringiga.
Märgi üks ring nimega „Jätkusuutlik eluviis“ ja teine ring nimega „Mittejätkusuutlik eluviis“.
Kattuv ala on mõeldud ühiste tunnuste jaoks.

Palu õpilastel võtta 5 minutit, et täita diagramm, kirjutades igasse kategooriasse sobivaid näiteid või harjumusi ning ka seda, mis võiks olla mõlemas kategoorias ühine.

Julge neid mõtlema, millised teod või valikud muudavad eluviisi jätkusuutlikuks või mitte.

2. Paaris töö

Lase õpilastel moodustada paarid klassikaaslastega.
Koos nad võrdlevad oma Venn'i diagramme, arutledes sarnasuste ja erinevuste üle.

Iga paar valmistab ette lühikese esitluse, kus nad tutvustavad oma ühisideid, selgitades kategooriaid ja kattuvat ala diagrammil.

Anna selleks umbes 5 minutit aruteluks ja ettevalmistuseks.

3. Jagamine

Kutsu iga paari lühidalt esitlema oma Venn'i diagrammi mõtteid klassile.
Esitluste ajal kirjuta tahvlile või digiekraanile olulisemad punktid ja korduvad teemad.

Tee kokkuvõte ühistest ideedest, et kinnistada arusaama jätkusuutlikest ja mittejätkusuutlikest eluviisidest ning nende kokkupuutealast.

Anna vajadusel õpilastele lihtsustatud Venn'i diagrammi mall. Julgusta kriitilist mõtlemist ja päriseluliste näidete toomist. Toeta paare arutelu ajal, liikudes klassis ringi ja esitades sügavamaid küsimusi.

Vaadake valitud katkendeid järgmistest jätkusuutlikkuse teemalistest filmidest.
Pärast iga klippi suuna arutelu filmis esitatud probleemide üle ning uurige koos, milliseid samme saame võtta üksikisikute, koolide või kogukondadena. Julgusta õpilasi mõtlema nii kohalike kui ka üleilmsete lahenduste peale ning arendama kriitilist mõtlemist isikliku vastutuse ja ühistegevuse kohta.
Tutvusta lühidalt iga filmi teemat ja konteksti.

Before the Flood (2016)
Leonardo DiCaprio reisib üle maailma, et näha kliimamuutuste tõsiseid tagajärgi ning arutada lahendusi teadlaste, poliitikute ja aktivistidega. Tugev äratuskell, mis kutsub üles kiireks tegutsemiseks keskkonna nimel.greenecodream.com+7eevie+7OPUMO+7Utopia+1Haus von Eden+1

An Inconvenient Truth (2006)
Al Gore’i murranguline dokumentaalfilm, mis tõi globaalse soojenemise ja selle tagajärjed laiema avalikkuse tähelepanu alla.

Breaking Boundaries: The Science of Our Planet (2021)
David Attenborough ja Johan Rockströmi juhtimisel uurib see film Maa kriitilisi murdekohti ja võimalusi, kuidas jääda ohututesse keskkonnaalastesse piiridesse.

• Mis oli filmi peamine probleem või sõnum?

• Kuidas inimesed filmis sellele reageerisid?

• Mida meie saaksime teha, kui seisaksime silmitsi sarnase olukorraga?

• Kas meie kogukonnas on mõni päriseluline näide, mis on seotud selle teemaga?
  
  

• Keskkonnakaitse – Loodusvarade säästmine, reostuse vähendamine ja ökosüsteemide kaitsmine, et hoida planeedi tervist.

• Sotsiaalne õiglus – Õiglase juurdepääsu tagamine ressurssidele, võimalustele ja heale elukvaliteedile kõigile inimestele – nii täna kui ka tulevikus.

• Majanduslik elujõulisus – Majanduskasvu ja -arengu toetamine viisil, mis ei kahjusta keskkonda ega sotsiaalset heaolu.

• Taastuvad ressursid – Selliste ressursside kasutamine, mis taastuvad looduses loomulikul teel, nagu päikeseenergia, tuul ja säästvalt majandatud metsad.

• Jäätmetekke vähendamine – Prügi hulga vähendamine läbi taaskasutuse, korduskasutuse ja tarbimise vähendamise.

• Kliimamuutuste leevendamine – Tegutsemine kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ja kliimamuutustega kohanemiseks.

• Põlvkondadevaheline vastutus – Praeguste vajaduste rahuldamine nii, et see ei kahjustaks tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks.

• Elurikkuse kaitse – Maailma elurikkuse säilitamine, et hoida ökosüsteemid vastupidavatena.

• Jätkusuutlik tarbimine – Tundlike ja eetiliste valikute tegemine, et kasutada ressursse tõhusalt.

• Süsteemne mõtlemine – Mõistmine, kuidas keskkonna-, sotsiaal- ja majandussüsteemid omavahel seotud on ja üksteist mõjutavad.

Öko-teatevõistlus 

Valmista ette 5 kuni 8 tegevuspunkti suuremasse ruumi, näiteks koolihoovi, võimlasse või klassiruumi, kus on piisavalt ruumi liikumiseks ja jooksmiseks. Igas punktis toimub lihtne jätkusuutlikkusega seotud tegevus.

• Jaga lapsed 4–6-liikmelistesse võistkondadesse.

• Selgita mängu reegleid: igast tiimist jookseb üks mängija esimese tegevuspunktini, sooritab ülesande ja jookseb tagasi, et anda järgmisele mängijale teatepulk (või puudutus).

• Teatevõistlus jätkub, kuni kõik tiimiliikmed on kõik punktid läbinud.

• Võidab tiim, kes lõpetab esimesena ja sooritab kõik ülesanded õigesti.

Punkt 1: Prügi sorteerimine

Anna lastele pilte või päris esemeid, mis kujutavad erinevaid jäätmeid (nt plastpudel, banaanikoor, paber).
Nende ülesanne on otsustada, kas ese kuulub taaskasutusse, komposti või olmeprügisse.
See õpetab prügi õigesti sorteerima.

Punkt 2: Veesäästu väljakutse

Anna igale lapsele vee täis tops. Nad peavad selle ettevaatlikult mööda rada kandma, ilma et vett maha loksuks.
See sümboliseerib veekasutuse hoolikat jälgimist ja vee väärtustamist.

 Punkt 3: Vali transport

Näita pilte erinevatest transpordivõimalustest (auto, jalgratas, buss).
Lapsed peavad valima keskkonnasõbraliku variandi ja selgitama, miks see on parem loodusele.
See arendab mõtlemist kestlikest liikumisviisidest.

Punkt 4: Tule kustu!

Loo „tuba“ või aseta välja võltslülitid.
Laps peab tuled kustutama (või valgusallika katma), enne kui tagasi jookseb.
See õpetab elektrienergia säästmise olulisust.

Punkt 5: Kohaliku toidu sorteerimine

Anna lastele pildid või mudelid toitudest, mõned kohalikku päritolu, teised imporditud.
Nad peavad toidud jaotama kategooriatesse: „kohalik“ ja „imporditud“.
Selgita, miks kohaliku toidu tarbimine aitab vähendada saastet ja toetab kogukonda.

Punkt 6: Öko-tõotus hüpe

Palun lastel mõelda ökosõbralikele harjumustele, näiteks:
„Ma keeran kraani kinni hambaid pestes“ või „Ma sorteerin plasti“.
Iga tõotuse peale teevad nad hüppe või keksu, muutes sellest lõbusa füüsilise tegevuse.

Punkt 7: Mesilase tolmeldamisroomamine

Selgita, kuidas mesilased aitavad taimede kasvule kaasa, kandes õietolmu.
Laps peab nagu mesilane roomama ühelt „õielt“ teisele, matkides tolmeldamist.
See õpetab elurikkuse ja tolmeldajate tähtsust.

Punkt 8: Istuta seeme

Laps „istutab“ seemne, kastab seda, ja mängib seejärel, kuidas see kasvab taimeks – sirutades end pikkusesse.
See punkt õpetab taimede kasvatamise ja looduse eest hoolitsemise väärtust.

Loo lühike (1–2-minutiline) video, mis selgitab kliimaprobleemi selgelt ja kaasahaaravalt.

Selle kaudu arendavad õpilased oma suhtlemisoskust ja süvendavad arusaamist kliimamuutustest ning jätkusuutlikkusest.

Uuri

• Uuri kliimamuutuste põhjuseid, näiteks kasvuhoonegaaside heitkogused, metsade hävitamine.

• Uuri kliimamuutuste tagajärgi, nagu temperatuuritõus, äärmuslik ilm, elurikkuse vähenemine.

• Leia võimalikke lahendusi ja individuaalseid samme, mida igaüks saab astuda, näiteks taastuvenergia kasutamine, jäätmete vähendamine.

• Kasuta usaldusväärseid allikaid, nagu teaduslikud veebilehed, dokumentaalfilmid ja raamatud.

Stsenaariumi kirjutamine 

Kirjuta selge ja lihtne stsenaarium, mis vastab järgmistele küsimustele:

• Mis on sinu video peamine sõnum?

• Kuidas seletada kliimamuutuste põhjuseid ja tagajärgi lihtsalt ja arusaadavalt?

• Millised lahendused või isiklikud tegevused aitavad seda probleemi leevendada?Kasuta lihtsat ja kaasavat keelt.

Video filmimine

• Kasuta nutitelefoni või kaamerat, et oma video salvestada.

• Lisa loovaid elemente, nagu intervjuud, animatsioonid või näidised/demonstratsioonid, et video oleks huvitav.

• Räägi selgelt ja enesekindlalt.

 Monteerimine 

• Monteeri videot, et parandada voogavust ja arusaadavust.

• Lisa võimalusel pealkirju, subtiitreid või taustamuusikat.

Jagamine 

• Esitle oma videot klassikaaslastele, koolis või lae see üles veebi.

• Ole valmis lühidalt selgitama, millest video räägib, ja vastama küsimustele vaatajaskonnalt.

Õpilased kasutavad loodusteaduste, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika oskusi, et kujundada ja luua keskkonnasõbralikke tooteid, mis lahendavad konkreetse keskkonnaprobleemi.

Materjalid:

• Taaskasutatud materjalid (nt papp, plastpudelid, kangatükid)

• Kunstitarbed (markerid, liim, käärid)

• Digiseadmed (tahvelarvutid, arvutid)

• Ligipääs veebipõhistele uurimisallikatele

1. Probleemi määratlemine

• Mõtle keskkonnaprobleemidele, mis sind puudutavad, näiteks plastijäätmed, veereostus või energiatarbimine.

• Vali üks probleem, millele oma toote disainimisel keskenduda.

2. Vajaduste hindamine

• Uuri valitud probleemi kohta rohkem.

• Võid küsitleda eksperte, rääkida kogukonna inimestega või teha uuringuid, et mõista väljakutseid ja vajadusi.

• Kogu infot, mis aitab sul oma disaini suunata.

3. Disainimõtlemine

• Empaatia: Mõista, kes sinu toodet kasutavad ja millised on nende vajadused.

• Määratle: Kirjelda selgelt probleemi, mida sinu toode lahendab.

• Ideede genereerimine: Pane kirja palju ideid lahendusteks, ilma neid kritiseerimata.

• Prototüüpimine: Valmista oma parimatest ideedest lihtsad mudelid või visandid, kasutades materjale.

• Testimine: Proovi oma prototüüpi, et näha, mis toimib ja mida saab paremaks teha.

4. Materjalid ja ressursid

• Uuri, millised taaskasutatud või keskkonnasõbralikud materjalid sobivad sinu toote jaoks kõige paremini.

• Vali ohutud ja jätkusuutlikud materjalid, mis vastavad sinu disainile ja eesmärgile.

5. Toote arendamine

• Koosta oma lõpliku toote detailne joonis, plaan ja tehnilised andmed.

• Kasuta matemaatikat ja mõõtmisi, et muuta disain täpseks.

6. Testimine ja hindamine

• Testi oma toodet, et kontrollida, kas see lahendab probleemi tõhusalt.

• Hinda selle keskkonnamõju — kas toode on tõesti keskkonnasõbralik? Kas seda saab uuesti kasutada või ringlusse võtta?

• Tee vajadusel parandusi.

7. Esitlus

• Esitle oma toodet klassile või kogukonnale.

• Selgita samm-sammult oma disainiprotsessi.

• Kirjelda toote keskkonnasõbralikke eeliseid.

• Jaga raskusi, millega silmitsi seisid, ja kuidas neid lahendasid.
  
  

Vali kohalik toit
Vali puu- ja köögivilju ning teisi toiduaineid, mis on kasvatatud või toodetud sinu riigis või piirkonnas.
Kohalik toit teeb lühema tee, mis tähendab vähem kütust, vähem saastet ja värskemaid tooteid.

1. Osta hooajalisi tooteid
   Õpi, millised puu- ja köögiviljad sinu riigis erinevatel aastaaegadel kasvavad.
   Väldi toite, mida kasvatati soojendatud kasvuhoonetes või mis on lennutatud kaugetest kohtadest.

2. Vali mahe- või ökomärgiga tooted
   Otsi tooteid, millel on märgised nagu „mahe“, „öko“ või muud sertifikaadid, mis näitavad, et need on kasvatatud keskkonnasõbralikul viisil, ilma kahjulike kemikaalideta.

3. Väldi liigset pakendamist
   Püüa valida toite, millel on vähem plastikut või mittevajalikku ümbrist.
   Võimalusel vali tooted paberi-, klaasi- või korduskasutatavates pakendites.

4. Söö vähem liha ja rohkem taimset toitu
   Lihatootmine kasutab palju maad, vett ja energiat.
   Lisa oma toitudesse rohkem köögivilju, ube ja teravilju. Isegi üks taimetoidupäev nädalas teeb vahet!

5. Ära viska toitu ära. Osta ainult seda, mida tõesti vajad.
   Söö ülejäägid ära ja säilita toitu õigesti, et see ei rikneks.

6. Poes olles aita oma perel valida vähemalt üks jätkusuutlik toiduaine. Tee toote pilt või kirjuta see üles.

Selgita oma valikut: miks on see toit keskkonnale parem?
Jaga oma mõtet klassis või kirjuta päevikusse:
„Täna valisin ___, sest see on planeedile parem. Õppisin, et ___.“

„Täna aitasin valida kohaliku talu õunu importõunte asemel. Need ei pidanud kaugele sõitma, seega kasutasid vähem kütust ja on planeedile paremad.“

KWL-tabel on lihtne ja tõhus vahend, mis aitab õpilastel organiseerida oma teadmisi ja suunata õppimist.
KWL-tabel:
K – Mida ma tean
Õpilased kirjutavad üles kõik, mida nad juba teadavad või usuvad jätkusuutlikkuse kohta. See aitab selgitada nende varasemaid teadmisi.

W – Mida ma tahan teada
Selles osas loetlevad õpilased küsimused või teemad, mis neid huvitavad ja mida nad tahavad õppetunni jooksul õppida. See tekitab uudishimu ja motiveerib õppimist.

L – Mida ma õppisin
Seda osa täidetakse õppetunni lõpus, kus õpilased mõtisklevad ja võtavad kokku, millist uut informatsiooni nad said.

KWL-tabel digitaalsel platvormil
Mugav ja interaktiivne viis KWL-tabeli täitmiseks on kasutada Google Jamboardi või Padletit — need on tasuta digitaalsed tahvlid, kus õpilased saavad ühiselt lisada ja organiseerida oma mõtteid.

Digitaalse KWL-tabeli loomise sammud:

1. Loo Google Jamboardis või Padletis uus tahvel või leht.

2. Jaga tahvel õpilastega jagamislingi kaudu.

3. Jaga tahvel kolmeks veeruks, mille pealkirjadeks on: K (Mida ma tean), W (Mida ma tahan teada) ja L (Mida ma õppisin).

4. Julgusta õpilasi lisama oma mõtteid kleebistena vastavatesse veergudesse.

5. Õppetunni lõpus täidake koos L veerg, mõeldes üle, mida õpiti.

• Keskmine inimene viskab ära umbes 1,5 kilogrammi prügi päevas. Prügi vähendamine aitab kaitsta planeeti.

• Igal aastal läheb maailmas raisku umbes kolmandik toodetud toidust. See on ligikaudu 1,3 miljardit tonni!

• Plastik võib prügilas laguneda kuni 1000 aastat. Seetõttu on plastikutarbimise vähendamine väga oluline.

• Ühe alumiiniumist plekkpurgi taaskasutamine säästab piisavalt energiat, et toita televiisorit 3 tundi.

• LED-lambid kasutavad kuni 80% vähem energiat kui tavalised lambid.

• Bambus on üks kõige jätkusuutlikumaid materjale maailmas — see kasvab väga kiiresti tagasi!

• Puud annavad meile mitte ainult hapnikku, vaid neelavad ka CO₂, aidates võidelda kliimamuutustega.

• Kiirmood (odavad, kiiresti toodetud riided) on üks maailma suurimaid saastajaid.

• Kompostimine muudab toidujäätmed tervislikuks mullaks ja vähendab prügilasse minevat prügi.

• Kui kõik inimesed elaksid nagu keskmine eurooplane, vajaksime enda toetamiseks 2–3 Maad.

• Taaskasutatavate kottide, pudelite ja anumate kasutamine võib iga aasta ära hoida tonnide kaupa prügi.

• Jätkusuutlikkus tähendab ka õiglust — tagades kõigile inimestele juurdepääsu toidule, veele ja haridusele.

• Isegi väikesed muutused, nagu tänu ütlemine joogikõrtele või oma lõunasöögikarbi kaasa võtmine, aitavad luua jätkusuutlikumat maailma.