Tahvli jooks on lõbus ja võistluslik tegevus, kus nad peavad töötama meeskondadena, et kirjutada tahvlile või paberile nii palju kliimamuutusega seotud ideid kui võimalik.

Mängu ettevalmistus:

• Jaga õpilased võrdsetesse rühmadesse (4–6 liiget igas meeskonnas).

• Igal meeskonnal on oma paberileht või tahvlijupp, mille ülaossa on kirjutatud “Kliimamuutus”.

• Esimene inimene igast meeskonnast jookseb tahvli/paberi juurde, kirjutab midagi, mis on seotud kliimamuutusega, ja jookseb siis tagasi, andes pastaka järgmisele.

• Iga järgmine mängija peab kirjutama uue idee – nad ei tohi korduda!

• Mäng kestab seni, kuni aeg saab otsa. Meeskond, kes kirjutab kõige rohkem unikaalseid ideid, võidab.

• Anna neile 5 minutit, et kirjutada nii palju ideid kui võimalik.

Jätkutegevus – Sõnavara tööleht:

• Kui mäng on läbi, anna igale meeskonnale kliimamuutuse sõnavara tööleht.

• Palu neil vaadata üle oma ideed ning ühendada need vastavate sõnavaraterminitega töölehest.

• Kui mõni nende kirjutatud mõte vastab sõnavaraterminile, peaksid nad selle esile tõstma või alla joonima.

Näide:

• Tahvlile kirjutatud idee: “Tõusev merevee tase”

Kokkuvõte ja arutelu:

• Pärast töölehe täitmist korralda lühike arutelu:

  • Mida nad kliimamuutuse kohta teada said?

  • Milliseid uusi sõnu nad õppisid?

  • Millised ideed või mõtted olid üllatavad?

Laiendus – Kliimamuutuse mõttekogu:

• Joonista suurele paberile maakera kontuur ja kirjuta keskele “Kliimamuutus”.

• Õpilased saavad sinna kirjutada kõike, mida nad on kliimamuutuse kohta teada saanud, või lihtsalt seotud märksõnu.

• See “töösein” jääb klassi nähtavale kohale ja õpilased saavad seda täiendada kogu kliimateemalise õppeperioodi vältel.

• Küsimused, mida õpilastel tekib, võib kirjutada maakera kontuurist väljapoole – hiljem saab arutada, kuidas neile vastuseid leida.

Atmosfäär: Maad ümbritsev gaasikiht, mis koosneb hapnikust, lämmastikust, süsinikdioksiidist ja muudest gaasidest. See kaitseb meid kahjuliku päikesekiirguse eest ja aitab Maad soojana hoida.

Süsinikdioksiid (CO₂): Värvitu gaas, mis vabaneb fossiilkütuste (nt kivisüsi, nafta või maagaas) põletamisel ja on üks peamisi globaalse soojenemise põhjustajaid. Taimed neelavad seda fotosünteesi käigus.

Kliimamuutus: Pikaajalised muutused Maa temperatuuris, ilmastikumustrites ja teistes kliimanähtustes, peamiselt inimtegevuse, nagu fossiilkütuste põletamise, metsade hävitamise ja tööstusprotsesside tõttu.

Kliima: Konkreetse piirkonna tavalised ilmastikutingimused pika aja jooksul (tavaliselt vähemalt 30 aastat). See hõlmab temperatuuri, sademete hulka ja tuulemustreid.

Elekter: Energia vorm, mis tekib laetud osakeste (nagu elektronide) liikumisel. See annab jõu meie seadmetele, kodudele ja tööstusele.

Põud: Pikem periood, mil sajab väga vähe vihma, põhjustades veepuudust, saagikuse vähenemist ja joogivee või niisutusvee nappust.

Energia: Võime tööd teha. Energia võib esineda erinevates vormides, nagu soojus, valgus, elekter ja liikumisenergia. See on vajalik kõige jaoks – alates kodude kütmisest kuni masinate töötamiseni.

Aurustumine: Protsess, kus vesi muutub vedelikust gaasiks (veeauruks), kui päike seda soojendab.

Fossiilkütus: Looduslikud energiaalikad, nagu kivisüsi, nafta ja maagaas, mis on tekkinud muistsete taimede ja loomade jäänustest. Neid põletatakse energia tootmiseks, kuid see tekitab reostust ja kasvuhoonegaase.

Kütus: Iga materjal, mida saab põletada energia saamiseks, nagu kivisüsi, gaas või puit. Fossiilkütused on kõige tavalisem kütuseliik.

Globaalne soojenemine: Maa keskmise temperatuuri järkjärguline tõus, peamiselt kasvuhoonegaaside (nagu CO₂) kuhjumise tõttu atmosfääri. See põhjustab sagedasemaid ja äärmuslikumaid ilmastikunähtusi.

Kasvuhooneefekt: Protsess, mille käigus teatud gaasid (näiteks CO₂ ja metaan) püüavad soojuse Maa atmosfääri kinni, takistades selle lahkumist kosmosesse. See efekt on eluks vajalik, kuid liiga suur gaaside hulk põhjustab globaalset soojenemist.

Orkaan: Võimas troopiline torm, millega kaasnevad tugevad tuuled ja paduvihmad. Orkaanid tekivad sooja ookeanivee kohal ja võivad maismaale jõudes suuri kahjusid tekitada.

Metaan (CH₄): Tugev kasvuhoonegaas, mis vabaneb kivisöe, nafta ja maagaasi tootmisel ning kariloomade pidamisel ja looduslikest allikatest. See on palju tõhusam soojuse kinnihoidmisel kui CO₂.

Taastumatu energia: Energiatootmise allikad, mida ei saa lühikese aja jooksul taastoota, nagu kivisüsi, nafta ja maagaas. Kui need kord otsa saavad, ei saa neid enam kasutada.

Taastuv energia: Energiaallikad, mis taastuvad looduslikult, näiteks päikesevalgus (päikeseenergia), tuul, vesi (hüdroenergia) ja geotermiline soojus. Need on puhtamad ja kestlikumad.

Päikeseenergia: Energia, mis tuleb päikeselt ja mida kogutakse päikesepaneelide abil ning muudetakse elektriks või soojuseks. See on taastuv ja puhas energiaallikas.

Mõistete sobitamise mäng

See on lõbus ja lihtne mäng, mis aitab kinnistada õpitud mõisteid. Saad mängida üksi või koos teistega.

Kuidas mängida:

🔹 Mõistekaardid – Kirjuta igale kaardile üks mõiste (nt „globaalne soojenemine“, „elekter“ jne).

🔹 Definitsioonikaardid – Kirjuta iga mõiste seletus eraldi kaardile (nt „protsess, mille käigus Maa temperatuur tõuseb inimtegevuse tõttu“).

🔹 Sega kaardid läbi – Sega mõiste- ja definitsioonikaardid omavahel.

🔹 Alusta mängu – Aseta kõik kaardid lauale nii, et need on nähtavad. Igal mängijal on sama kaartide komplekt. Eesmärk on kiiresti sobitada iga mõiste selle õige definitsiooniga.

🔹 Paaride leidmine – Kui mängija leiab sobiva paari (mõiste + definitsioon), saab ta selle endale ja valib järgmise kaardi.

Näide:

• Mõiste: Globaalne soojenemine

• Definitsioon: Protsess, mille käigus Maa temperatuur tõuseb inimtegevuse tõttu.

Vajalikud materjalid:

• Pappkastid (linnaehitiste loomiseks)

• Taaskasutatavad materjalid (nt paber, plastpudelid, pudelikorgid, plekkpurgid, vanad ajakirjad)

• Markerid, värvipliiatsid või värvid 

• Liim, käärid, teip

• LED-tuled (taastuvenergia allikate, nt päikesepaneelide, simuleerimiseks)

• Nöör või lõng (teede või radade tähistamiseks)

• Väikesed mänguautod või figuurid (esindamaks inimesi või sõidukeid linnas)

• Taimeseemned (rohealade või linnaaianduse sümboliks)

• Söögisooda ja äädikas (valikuline – jätkusuutliku energia demonstreerimiseks)

Alustuseks:

Arutage õpilastega kuidas linnad mõjutavad keskkonda (nt saastatus, jäätmed, energiatarbimine) ja kuidas jätkusuutlikud linnad keskenduvad taastuvenergia kasutamisele, jäätmete vähendamisele ja looduse kaitsele.

Mõttekaardistus:

Jagage õpilased väikestesse gruppidesse ja paluge neil ideid arutada ning kirja panna:

• Kuidas vähendada saastet? (nt päikesepaneelid, tuulegeneraatorid, elektrisõidukid)

• Kuidas säästa vett? (nt vihmavee kogumine, veesäästlikud hooned)

• Kuidas rohkem istutada ja kasvatada toitu? (nt kogukonnaaiad, katusaiad)

• Millised hooned on energiatõhusad? (nt rohekatused, päikesepaneelaknad)

Linnamudelite ehitus:

Lase õpilastel alustada oma linna makettide loomisega olemasolevate materjalide abil.

• Alusta vundamendist: Paigalda papist alus või loo suur „linnakaart“ lauale.

• Linnaosade kujundus:

  • Elamupiirkonnad: Kasutage taaskasutusmaterjale majade ja hoonete loomiseks. Rõhutage energiatõhusust.

  • Rohealad: Kasutage taimeseemneid väikeste parkide või kogukonnaaedade loomiseks.

  • Energiaallikad: Paigutage LED-tuled või päikesepaneelimudelid, et esindada taastuvenergiat.

  • Transport: Looge keskkonnasõbralikud transpordilahendused (nt elektribussid, jalgrattad).

  • Veesüsteemid: Kujundage väikseid vihmavee kogumissüsteeme või veesäästlikke seadmeid (nt veetõhusad tualetid).

Julgustage õpilasi olema loomingulised ja mõtlema, kuidas nende linn võib olla nii ilus kui ka jätkusuutlik.

Praktiline katse (valikuline):

• Kasutage söögisoodat ja äädikat, et tekitada reaktsioon, mis meenutab looduslikku energiaprotsessi (nt lihtne „vulkaan“, mis võib kujutada geotermilist energiat).

• Näidake väikeste päikesepatareiga mänguasjade või LED-tulede abil, kuidas taastuvenergia suudab toita maju või sõidukeid.

Esitlused ja arutelu:

Kui linnad on valmis, lase igal grupil oma jätkusuutlikku linna klassile esitleda.

• Mis teeb nende linna jätkusuutlikuks?

• Kuidas aitavad nende ideed võidelda kliimamuutuse vastu?

• Milliseid raskusi nad ehitamise käigus kogesid?

Alusta selgitades, millised keskkonnaeelised kasud on lühikeste sõitude puhul autode asemel jalgsi käimisel või jalgrattasõidul.

Tuleta õpilastele meelde, et isegi väikestel muutustel, nagu kooli jalgsi minek või lühikeste vahemaade rattaga läbimine autoga sõitmise asemel, on suur mõju nii planeedi tervisele kui ka nende endi omale.

Korralda jalgrattasõidu sessioon, kus õpilased kogunevad kooli juures ja sõidavad rattaga parki. Kui võimalik, tutvusta õpilastele ohutusreegleid (kiivri kandmine, rehvirõhu kontrollimine jm). Kui mõnel õpilasel ei ole ratast, soovita alternatiivina kõndimist 

Marsruut: Planeeri turvaline marsruut koolist parki. Veendu, et marsruut oleks lihtne järgida ja mitte liiga pikk. Julgusta õpilasi liikuma rühmas, et tagada ohutus ja pakkuda juhendamist. Jaga klass väiksemateks gruppideks, iga grupi ees on täiskasvanu või õpetaja.

Valikuline väljakutse: Sõidu ajal palu õpilastel lugeda, mitu autot nad teel parki näevad ja mitu inimest kõndimas või rattaga sõitmas on. Arutage, kuidas autode kasutamise vähendamine võib vähendada liiklust ja puhastada õhku.

Pargis: Kui jõuate parki, saavad õpilased osaleda lõbusas ja interaktiivses keskkonnaalases tegevuses, näiteks:

• Loodusmatk pargi ümber, et vaadelda kohalikke loomi ja taimi.

• Arutelu selle üle, kuidas õhukvaliteet ja süsinikuheide mõjutavad meie tervist ja keskkonda.

• Grupimäng või liikumisharjutused, et soodustada füüsilist aktiivsust.

Pärast rattasõitu koguge õpilased kokku ja pidage refleksiooniseanss. Küsige neilt:

• Kuidas tundus autoga sõitmise asemel kõndida või rattaga sõita?

• Kas nad märkasid vähem liiklust või vähem õhusaastet teel parki?

• Milliseid teisi muutusi nad saaksid teha, et vähendada oma keskkonnajalajälge?

Rääkige, kuidas väiksed igapäevased teod, nagu kooli jalgsi või rattaga minek, võivad oluliselt vähendada saastet ja süsinikuheidet.

Õpilased õpivad kogemuse kaudu, kuidas autode kasutamise vähendamine aitab vähendada õhusaastet ja süsinikuheidet. Jalgsi käimine ja rattasõit on suurepärane liikumisviis, mis aitab õpilastel olla aktiivsed ja terved. See tegevus julgustab õpilasi tegema igapäevases elus jätkusuutlikke transpordivalikuid.

Tegevus suurendab teadlikkust autode heitmete mõjust keskkonnale, eriti koolide ümbruses, ning annab õpilastele jõudu muudatusi ellu viia.

Rõhuta, kuidas väikesed tegevused aitavad säästa raha, toetada planeeti ja vähendada ühekordsete plastide kahjulikku mõju.  

• korduvkasutatavate kottide kasutamine

• Mitmekordselt kasutatavate toidukarpide kasutamine 

• oma joogitopsi taastäitmine

Selgita õpilastele, et nad töötavad rühmades, et luua tooteid jäätmetest või esemetest, mida saab uuesti kasutada. 

Jaga klass väikesteks rühmadeks (3–5 õpilast rühmas).
Varusta rühmi jäätmematerjalidega nagu papp, kangajäägid, plastpudelid, purgid jms või palu õpilastel tuua kodust esemeid.
Anna igale rühmale kindel aeg (nt 1 tund) oma projekti loomiseks.
Kui tööd on valmis, korralda näitus, kus kõik esemed on väljas.
Kutsu näitusele ka lapsevanemad ja teised klassid.

Plakati väljakutse: Palu õpilastel teha plakateid, mis tõstavad teadlikkust jäätmete vähendamise ja taaskasutuse olulisusest, kasutades vanu ajakirju või ajalehti.

Näitus: Õpilased saavad valmistada erinevaid esemeid nagu skulptuurid, mööbel või dekoratsioonid taaskasutatud materjalidest ning seejärel korraldada näituse oma loomingust.

Vajad

• Arvutit või tahvelarvutit internetiühendusega

• Tasuta veebilehe loomise tööriista (näiteks Google Sites, Wix või Weebly)

• Uurimismaterjale (veebisaidid, artiklid, videod kliimamuutuste kohta)

• Pildid või graafika (veebilehe kujunduseks; õpilased võivad kasutada tasuta pildiallikad nagu Unsplash või Pexels)

• Kirjalik sisu (õpilased kirjutavad ise sisu kliimamuutuste kohta)

Selgita eesmärki: Õpilased loovad veebilehe, et tõsta teadlikkust kliimamuutustest, sellest, kuidas see planeeti mõjutab, ja milliseid samme saame teha keskkonna aitamiseks. Räägi digitaaltööriistade jõust: rõhuta, kuidas interneti ja digitaalsete platvormide abil saab levitada teadlikkust, jagada teadmisi ja julgustada inimesi tegutsema kliimamuutuste vastu.

Uurimistöö: Palu õpilastel koguda infot kliimamuutuste kohta, keskendudes:

• Mis on kliimamuutused?

• Mis põhjustab kliimamuutusi? (nt kasvuhoonegaasid, metsade raadamine, saaste)

• Kliimamuutuste mõju planeedile (nt merepinna tõus, ekstreemsed ilmastikunähtused, liigirikkuse kahanemine)

• Sammud kliimamuutustega võitlemiseks (süsiniku jalajälje vähendamine, taastuvenergia kasutamine, metsade kaitse, säästlik transport jne)

Paku õpilastele usaldusväärseid uurimisallikaid (nt NASA Climate Change, WWF või ÜRO Keskkonnaprogramm).

Veebilehe loomine:
Selgita, kuidas kasutada veebilehe loomise tööriista nagu Google Sites (lihtne algajatele). Juhenda neid läbi:

• Malli valimine: vali lihtne ja selge disain

• Lehtede lisamine: loo sektsioonid nagu:

  • Avaleht (Sissejuhatus kliimamuutustesse)

  • Mis on kliimamuutused?

  • Mõjud Maale

  • Lahendused ja tegevused

  • Kuidas sina saad aidata

• Sisu lisamine: õpilased lisavad igale lehele uuritud info

• Piltide lisamine: julgusta kasutama tasuta kliimaga seotud pilte (näiteks sulavad liustikud, puhas energia, loodus)

• Kujunduselemendid: õpilased võivad veebilehte isikupärastada värvide, fontide ja paigutustega, mis sobivad teemaga

Esitlus:
Iga rühm või individuaal saab võimaluse esitleda oma veebilehte klassile. Nad selgitavad:

• Oma veebilehe põhiosi
  
  

• Peamisi fakte kliimamuutuste kohta, mida nad lisasid

• Kuidas nende veebileht harib külastajaid ja julgustab tegutsema

Pärast esitlust saavad klassikaaslased esitada küsimusi ja anda tagasisidet veebilehe kujunduse ja sisu kohta.

Küsi õpilastelt, kuidas neil oli veebilehte luua kliimamuutuste teadlikkuse tõstmiseks. Peegeldusküsimused võivad olla:

• Milliseid digioskusi sa selle projekti jooksul õppisid?

• Kuidas aitas veebilehe loomine sul kliimamuutusi paremini mõista?

• Miks on oluline kasutada digitaalseid tööriistu globaalse teadlikkuse levitamiseks, näiteks kliimamuutuste teemal?

Julgusta õpilasi jätkama kliimamuutuste teadlikkuse tõstmist digitaalsetel platvormidel ning mõtlema, kuidas nad saaksid oma veebilehte jagada pere ja sõpradega.

• Soojenenud ookeanid annavad orkaanidele rohkem energiat, muutes need tugevamaks ja ohtlikumaks. See tähendab, et võime näha rohkem suuri torme piirkondades, kus orkaanid on tavapärased.

• Arktika soojeneb kiiremini kui ükski teine koht Maal. Kui me nüüd ei tegutse, võib Arktika olla suvel täielikult jäävaba juba 2040. aastaks, mis mõjutab näiteks hülgeid ja vaalasid.

• Temperatuuride tõustes liiguvad mõned loomad jahedamatesse paikadesse. Näiteks kalad ujuma jahedamatesse vetesse ning mõned linnud lendavad põhja poole, et kuumust vältida.

• Võid märgata rohkem äärmuslikke ilmastikunähtusi, nagu tugevamad äikesetormid, pikemad põuaperioodid või väga kuumad suved. Kliimamuutus muudab ilmastiku ennustamise raskemaks ja äärmuslikumaks.

• Kliimamuutus raskendab põllumeestel toidu kasvatamist. Põuad ja ekstreemsed temperatuurid võivad kahjustada saaki, mis tähendab, et näiteks puu- ja köögiviljade hinnad võivad tõusta.

• Väikesed saareressid Vaikse ookeani piirkonnas on merepinna tõusu tõttu uppumise ohus. Kui me kliimamuutusega võitlemiseks ei tegutse, võivad need kohad varsti vee alla jääda.

• Võrkkorallid on temperatuurimuutustele tundlikud. Kui vesi muutub liiga soojaks, tõrjuvad korallid seestpoolt elavad vetikad, mis põhjustab korallivalgumist. Austraalias asuv Suur Vallrahu on viimase 30 aasta jooksul kaotanud pool oma korallidest kliimamuutuse tõttu.

• Borneose orangutan, kes elab Malaisia ja Indoneesia vihmametsades, on tugevalt ohustatud. Kliimamuutus põhjustab tugevamaid põudasid ja metsapõlenguid, mis hävitavad nende elupaiku ja toiduvarusid.

• Lumelõvid, kes elavad Kesk-Aasia mägipiirkondades, võitlevad tõusvate temperatuuridega. Kliimamuutus põhjustab nende mägielupaikade kahanemist, jättes neile vähem jahipidamisvõimalusi ja suurendades inimeste ja looduse konflikte.