Õpilased saavad oma tunnet väljendada tundekaarte kasutades. Pärast seda, kui õpetaja on selgitanud, mis on kliimaärevus, antakse õpilastele sõnakaardid, millel on erinevad omadussõnad. Õpilased kasutavad kaartidel olevaid omadussõnu oma tunnete väljendamiseks:

• paaristööna selgitatakse kaaslasele oma tundeid ja kuulatakse ära paarilise mõtted;

• oma mõtteid paarisvestlustest jagatakse kogu klassiga.

Õpetajad saavad arutelu edasi suunata allolevate küsimustega:

• Kliimamuutused mõjutavad nooremaid põlvkondi rohkem, samas on noored nende tekitamises vähem süüdi. Mis tunde see sinus tekitab?

• Kes vastutab planeedi tuleviku eest? Kas see on õiglane? Kuidas seostub see ärevustundega?

• Kas eelnevate küsimustega tekkinud tunded aitavad meil kliimamuutustega toime tulla? Miks või miks mitte?

Kliimaärevus on kasvav probleem, kuna üha rohkem inimesi saab teadlikuks globaalse soojenemisega seotud praegustest ja tulevastest tagajärgedest. Kliimamuutuste tohutu ulatus võib põhjustada abitustunnet, muret ja ärevuse füüsilisi sümptomeid. Siiski on strateegiaid kliimaärevusega toimetulekuks. Järgnevalt on toodud üks võimalik variant ärevusega toimetuleku strateegiast.

1. Aktsepteerimine ja teadlikkus: aitab tundeid ilma hinnanguteta ära tunda ja aktsepteerida. Maandamistehnikad: keskendumine praegusele hetkele, näiteks hingamisele, tähelepanu pööramine või kehaga ühenduse loomine, aitab reguleerida kesknärvisüsteemi ja leevendab ärevuse sümptomeid. 

2. Tasakaalustatud teave: selle asemel, et negatiivsete uudiste põhjal emotsioone kerida, otsige ka positiivseid uudiseid.

3. Kogukond ja kollektiivne tegevus: suhtlemine inimestega, kes jagavad samu muresid. Ühine tegutsemine ja kogukonna loomine leevendavad eraldatuse tunnet ja annavad positiivseid muutusi.

Hingamisharjutus "täielik hingamine" Õpilased saavad keskenduda oma hingamisele, hingates sügavalt sisse läbi nina, hoides hetke ja hingates seejärel aeglaselt välja suu kaudu. See aitab rahustada meelt ja vähendada ärevust. Harjutust saab teha 5–10 minutit, et lõõgastuda ja keskenduda hetkele.

Tähelepanu suunamine loodusele
Õpilased saavad minna välja loodusesse või aknast välja vaadata, keskendudes looduse detailidele – tuule liikumine puudelatvades, linnud, õied, pilved jms. Looduse vaatlemine aitab meelel rahuneda ja hoida tähelepanu hetkes, andes meeldiva vahelduse õppetundide vahele ja leevendada ärevust.

Teadvustatud kõndimine
Õpilased saavad praktiseerida teadlikku kõndimist, keskendudes igal sammul sellele, kuidas maapind jalatallale vastu tuleb, ja oma hingamisele. Kõndides võib iga õpilane märgata igapäevaseid väikseid hetki, mis tavaliselt mööda lähevad, ja leida rahu. Kõndimine mõtlikult aitab lõõgastuda ja keskenduda hetkes olemisele.

Tänulikkuse päevik
Õpilased saavad iga päev kirjutada üles kolm asja, mille eest nad on tänulikud. See aitab neil keskenduda positiivsetele aspektidele ja suurendada õnnetunnet. Tänulikkuse praktiseerimine aitab vähendada ärevust ja suurendada rahulolu, aidates õpilastel näha elu heas valguses.

Vaadake koos videot kliimaaktivisti Greta Thunbergi kõnest 2019. aasta kliimameetmete tippkohtumisel. Pärast video vaatamist suunata õpilasi mõtlema sellest, kuidas muuta kliimaärevus kliimaaktivismiks.

Vaata videot „Kuidas muutsin oma keskkonnaärevuse kliimaaktivismiks” 

Õpilased saavad joonistada tuxpainti kasutades, kuidas nad tunnevad, et kliimamuutused mõjutavad tulevikku ja mis on nende enda roll keskkonnakaitses. Seejärel arutatakse klassis, millised tegevused ja lahendused aitaksid maailma parandada. Selline ülesanne aitab õpilastel oma tundeid sõnastada ja leida loovaid lahendusi. Programm on tasuta ja kergesti kasutatav

Kasutusjuhend

Tegevus "Mida saaksime veel teha?"

Õpilased võivad koostada nimekirja võimalikest tegevustest, mida nad saaksid teha igapäevaelus, et vähendada oma ökoloogilist jalajälge. Näiteks kuidas vähendada prügi, säästa vett või energiat või kuidas oma transportimist muuta keskkonnasõbralikumaks. Arutelu kaudu saavad õpilased jagada ideid ja õppida, kuidas igaühe panus on oluline.

• Looduse eest seisvad liikumised
  Uuri erinevate organisatsioonide või isikute kohta, kes on kliimamuutuste vastu tegutsenud. Jaga oma uurimistööd klassiga, et inspireerida teisi.

• Arutelud ja kriitiline mõtlemine
  Arutle, mida kliimaoptimism tähendab. Milliseid positiivseid muudatusi tahaksid tulevikus näha ja mida saavame selle nimel ise ära teha? Arutelud aitavad õpilastel mõista, et ka väikeste sammudega saab suuri muutusi saavutada.

• Kohalike looduskaitseprojektide toetus
  Koostöö kohalike looduskaitseorganisatsioonidega, kodukohas väikese projekti, näiteks puude istutamine või prügi koristamine, algatmine Sellised tegevused aitavad õpilastel tunnetada oma tegevuse väärtust ja mõju.

• Jaga positiivseid lugusid
  Uuri positiivseid uudiseid ja tegevusi, mis on seotud keskkonna säästmisega. Pane kokku positiivsete uudiste kogumik ja jaga seda teistega.

• Kaalu kui palju plasti ja vanapaberit koguneb klassis ühe päevaga.

• Tee tulpdiagramm - mitu õpilast jalutab kooli, mitu tuleb jalgrattaga mitu autoga – kuidas see mõjutab loodust? Kasuta tulpdiagrammide jaoks lego klotse nii, et iga õpilane on üks klots, seejärel joonista need ruudulisse vihikusse

• Arutle, kuidas väikesed valikud mõjutavad suurt pilti.

• näitused – visuaalne jutuvestmine fotograafia või videote kaudu jäädvustab kliimamõjude tegelikkust;

• taaskasutatud materjalidest moeshow korraldamine;

• Muusika – kliimateemaliste laulude, kontsertide ja/või teatrilavastuste loomine.

Kliimaärevuse tekkimise peamised faktorid:

1. Teadmised kliimamuutustest – mida rohkem inimene mõistab kliimamuutusi ja nende tõsiseid tagajärgi, seda suurem on sageli mure ja ärevus tuleviku üle. Üksikasjalik teave looduskatastroofidest, üleujutustest, kuumalaineid ja põuda mõjutavatest muutustest suurendab hirmu.

2. Äärmuslikud ilmastikuolud – üha sagedasemad tormid, üleujutused, kuumalaineid ja põud võivad põhjustada inimestes ärevust, sest need ilmastikumuutused on vahetult seotud kliimamuutustega ja tekitavad hirmu tulevikus toimuva üle.

Ebakindlus tuleviku ees – kliimaärevus tuleneb tihti hirmust, et elu planeedil Maa muutub talumatuks. Kliimamuutused põhjustavad elamistingimuste halvenemise, toidu- ja veevarude kättesaadavuse kahanemise, inimeste ümberasumise ja ülerahvastatuse, mis omakorda võib viia sõdade puhkemiseni. 

1. Generatsioonidevaheline mure – paljud inimesed, eriti noored, tunnevad ärevust, kuna nad muretsevad oma laste ja tulevaste põlvkondade elutingimuste pärast.

2. Looduskatastroofid – metsatulekahjud, tsunamid, orkaanid ja üleujutused on muutunud sagedasemaks ja intensiivsemaks, mis võivad suurendada inimeses muret ja hirmu oma elukeskkonna pärast.

3. Võimetus ellu viia kiireid muutusi – kliimaärevus võib tekkida, kui inimesed tunnevad, et isegi teadlikkuse tõstmine ja rohelised algatused ei pruugi olla piisavad, et peatada kliimamuutuste kiiret kulgu. Kui näib, et poliitilised ja majanduslikud meetmed on liiga aeglased ja ebapiisavad, võib see tekitada ärevust ja lootusetuse tunnet. Kliimaärevuse riskigruppideks on noored, kes teavad, et nemad peavad kogu oma elu elama muutuvates keskkonnatingimustes, samuti madala sissetulekuga ja haavatavad kogukonnad, kelle igapäevane elu on tihedalt seotud kliimaga ja kellel on vähem ressursse uute olukordadega kohanemiseks.
   Kliimaärevusega võitlemiseks on oluline tegutseda aktiivselt nii individuaalses kui ka ühiskondlikus mastaabis, luues positiivseid muudatusi, mis aitavad vähendada hirmu ja suurendada usku paremasse tulevikku.

Slaidid 

Tunnikonspekt koos õpitulemustega