Roheline energia on energia, mis tuleb loodusest ja on Maale sõbralik. See pärineb näiteks päikesest, tuulest ja veest. Need energiaallikad ei saa otsa ega põhjusta saastet.

Näiteks:

Päikeseenergia tuleb päikesest.

Tuuleenergia tuleb tuulest.

Hüdroenergia tuleb liikuvast veest.

Roheline energia aitab hoida planeeti puhtana ja turvalisena loomade, taimede ja inimeste jaoks. 

Mis on roheline energia?
Erinevate energiaallikate (päikese-, tuule-, hüdroenergia, söe-, nafta jm) pildikaardid või trükitud pildid
Sildid või värvilised märgid: Roheline energia ja Mitte roheline energia
Ruum klassiruumis, kus õpilased saavad liikuda

Lühidalt selgita või korda üle, mis on roheline energia: energia, mis pärineb looduslikest, taastuvatest allikatest nagu päike, tuul ja vesi.

Näita ja sorteeri:
Näita õpilastele üks kaart korraga, kus on pilt või sõna (nt päikesepaneel, tuuleturbiin, naftapuur, juga, lambipirn jne).
Küsi: „Kas see on roheline energia või mitte?“

Õpilased kõnnivad või osutavad õigesse klassiruumi ossa, mis on märgitud „Roheline energia“ või „Mitte roheline energia“.

Mõtle ja selgita:
Võta mõned kaardid ja palu õpilastel selgitada, miks need on või ei ole roheline energia.
 

Näide: „Miks on tuuleenergia roheline?“
Vastus: „Sest see on puhas ja pärineb loodusest.“

Meeskonnatöö väljakutse:
Jaga õpilased väikesteks gruppideks.
Anna igale grupile segamini kaardid ja aja piirang (nt 2 minutit), et need õigesti sorteerida.
Kontrollige vastused koos.

Me saame päikesest energiat, kasutades midagi, mida nimetatakse päikesepaneelideks. Need on lamedad, säravad paneelid, mida saab paigaldada katustele, põldudele või isegi bussidele ja kalkulaatoritele!

Päike paistab – Päike kiirgab iga päev valgust ja soojust. Päikesepaneelid koguvad päikesevalgust – Kui päikesevalgus tabab päikesepaneele, neelavad paneelid valgust endasse.
Valgus muudetakse elektriks – Päikesepaneelide sees on spetsiaalsed osad, mida nimetatakse päikesepatareideks. Need muundavad päikesevalgust elektriks.

Me kasutame elektrit – Elekter läheb kodudesse, koolidesse või hoonetesse, et toita valgusteid, telerit, külmkappe ja palju muud.

Päikeseenergia on väga kasulik, sest:

• See ei saasta õhku

• See pärineb loodusest

• Meil sellest kunagi ei saa otsa

Isegi pilvistel päevadel saavad päikesepaneelid koguda veidi päikesevalgust!

Hüdroenergia (tuntud ka kui veeenergia) on energia, mida saadakse liikuvalt veelt. See võib olla vesi, mis voolab jões, ojas või koses.

Vesi voolab – Jõgedes või tammides voolab kiiresti liikuv vesi. Voolav vesi pöörab suurt ratast, mida nimetatakse turbiiniks.
Turbiin toodab elektrit – Kui turbiin pöörleb, töötab masin, mis toodab elektrit.
Me kasutame elektrit – See elekter jõuab kodudesse, koolidesse ja linnadesse, et toita näiteks valguseid ja arvuteid.

Hüdroenergia on:

• Puhas – see ei saasta õhku

• Taastuv – vesi liigub looduses pidevalt, seega saame seda energiat kasutada pidevalt

• Võimas – isegi väike kogus vett võib toota palju energiat

Me kasutame hüdroenergiat üle kogu maailma, eriti kohtades, kus on suured jõed või kosed.

Tuuleenergia on jõud, mida saadakse tuulest. Kui tuul puhub, on selles palju energiat, mida saame kasutada elektri tootmiseks.

Nii see töötab:
Tuul puhub – Tuul on õhu liikumine, mida tunneme väljas.
Tuul pöörab suured labad – Kasutame kõrgeid masinaid, mida nimetatakse tuulikuteks. Nendel on suured labad (nagu ventilaatoril).
Labad pöörlevad – Kui tuul lükkab labasid, hakkavad need pöörlema.
Pöörlemine tekitab elektrit – Tuulikusse sees muudavad pöörlevad labad masina, mis toodab elektrit.
Me kasutame elektrit – See elekter saab toita kodusid, koole, valgustust ja palju muud!

Tuuleenergia on:

• Puhtas – see ei tekita saastet

• Taastuv – nii kaua kui tuul puhub, saame seda kasutada

• Tasuta – tuul tuleb loodusest ja selle kasutamine ei maksa midagi

Tuulikud paigutatakse sageli avaratesse ja avatud kohtadesse, näiteks põldudele või mere äärde, kus tuul on tugev.

„Kes on Roheline Energia?”
Rühmades 2–6 õpilast

Materjalid:
Energiaallikate kaardipakk
Igal kaardil nimi ja pilt
Igal kaardil märgistus või sümbol „Roheline” või „Mitte roheline”
 

Vabatahtlik: mängulaud või trükitud energiaallikate tabel

Energiaallikate kaardid:

• Päikeseenergia (Roheline)

• Tuuleenergia (Roheline)

• Hüdroenergia (Roheline)

• Geotermaalenergia (Roheline)

• Biomass (Roheline tingimustega)

• Kivisüsi (Mitte roheline)

• Õli (Mitte roheline)

• Maagaas (Mitte roheline)
  Tuumaenergia(Vaidlemist väärt – võib olla „Segatud”)

• Tõusu- ja mõõnajõud (Roheline)

Vali saladuskaart:
Üks mängija (või õpetaja) valib salaja ühe energiaallika kaardi ja hoiab seda varjatuna.

Esita jah/ei küsimusi:
Teised mängijad küsivad kordamööda jah/ei küsimusi, et arvata, mis energiaallikaga tegu on.
Näiteks:
„Kas see on taastuv?”
„Kas see tuleb päikeselt?”
„Kas seda kasutatakse kodudes?”
„Kas see põhjustab saastet?”
„Kas see on fossiilkütustest valmistatud?”

Arva energia:
Kui mängija arvab, et teab vastust, ütleb ta:
„Ma arvan, et see on ___ energia!”
Kui vastus on õige, võidab ta vooru. Kui ei, jätkub mäng.

Vaheta rolle:
Vali uus saladuskaart ja lase teisel õpilasel mängu juhtida.

Punktisüsteem:
+1 punkt iga õige arvamise eest
+1 lisa punkt, kui selgitad, miks energia on roheline või mitte roheline
Esimene, kes saab 5 punkti, võidab!

Ideed:
„Energia detektiiv” meeskonnamäng: Mängige väikestes rühmades ja pidage punktitabelit.
Ajapiirang: Sea voorule ajapiirang (nt 3 minutit).
Joonista ja arva: Jah/ei küsimuste asemel joonistab üks mängija energiaallika ja teised arvavad.

Jaam 1: Päikeseenergia – Ehita lihtne päikesepliit

Materjalid (iga rühma jaoks):

• 1 tühi pitsakarp (puhas)

• Alumiiniumfoolium

• Läbipaistev kile või läbipaistev kaas

• Must ehituspaber

• Teip ja käärid

• Liimipulk

• Joonlaud või puidust pulk (kaane toestamiseks)

• Valikuline: termomeeter, väikesed toiduained (nt vahukommid või šokolaad)

1. Lõika pitsakasti kaane sisse klapp, jättes umbes 2 cm servad.

2. Kata klapi sisekülg alumiiniumfooliumiga (läikiv pool välja) ja kinnita teibiga – see peegeldab päikesevalgust karpi.

3. Kata karbi põhi musta ehituspaberiga – see neelab soojust.

4. Venita kaane ava kohale läbipaistev kile ja kinnita tihedalt teibiga – see hoiab soojust sees.

5. Kasuta joonlauda või pulka, et hoida alumiiniumfooliumiklapp nurga all, mis peegeldab päikesevalgust karpi.

6. Pane karpi väike ese (näiteks vahukomm) ja vii karp otsese päikese kätte.

7.  Uuri, kuidas karbi sisemus soojeneb.

Jaam 2: Tuuleenergia jaam – Ehita miniatuurne tuuleveski

Materjalid :

• 1 paberileht (labade jaoks)

• 1 kõrreke (plastik või paber)

• 1 tikk või nõelapealne

• 1 pliiats kustutuskummiga

• 1 kirjaklamber

• Käärid ja teip

1. Lõika paberist ruut (näiteks 15 x 15 cm).

2. Joonista diagonaalid nurkadest nurkadeni ja lõika pooleldi mööda jooni, et saada 4 klappi.

3. Voldi iga teine klapp keskele (ära siledaks suru) ja kleebi klappide otsad keskel kokku, et saada tuuleveski kuju.

4. Torka tikk veski keskele pliiatsi kustutuskummi sisse, et veski saaks vabalt pöörlema hakata.

5. Kinnita kirjaklamber veski taha kaalu lisamiseks.

6. Puhu veski peale või aseta see ventilaatori lähedale ja vaata, kuidas see pöörleb.

Jaam 3: Hüdroenergia jaam – Ehita lihtne veeratas

Materjalid :

• 1 plastik- või paberitaldrik

• 6 plastlusikat

• Teip või liim

• Käärid

• Väike tass vett

• 1 pliiats või pulk (teljena)

• 2 raamatut või karpi pliiatsi toestamiseks

1. Kui taldrik ei ole ümmargune, lõika see ringiks.

2. Kinnita lusikad ühtlaselt taldriku servale kõik ühes suunas (nagu aeruratas) teibi või liimiga.

3. Torka ettevaatlikult taldriku keskkohta auk ja pane pliiats teljeks.

4. Toesta pliiats kahe toe vahele, nii et ratas saaks vabalt pöörlema hakata.

5. Vala aeglaselt vett lusikatele ja vaata, kuidas ratas pöörleb.

Jaam 4: Rohelise energia kunstijaam – Loo plakateid või öko-kunsti

Materjalid:

• Paber või plakativoldikud

• Markerid, vildikad või värvipliiatsid

• Liim ja käärid

• Taaskasutatud materjalid (nt pudelikorgid, kartong, kangajäägid, ajalehed, vanad ajakirjad)

1. Palu õpilastel mõelda, mida neile roheline energia tähendab (päike, tuul, vesi, taaskasutus jne).

2. Palu neil luua plakat või joonistus, mis näitab rohelist energiat tegutsemas – kuidas see aitab inimesi ja planeeti.

3. Julgusta kasutama taaskasutatud materjale kollaažiks või 3D-mudeliteks.

4. Võimalusel lase õpilastel kasutada digitaalseid tööriistu (nt Canva, Google Drawings), et kujundada ökoteemalisi plakateid.

5. Lõpuks lase õpilastel oma loomingut esitleda või väljapanekuna näidata.

Vajalikud vahendid:

• Juurdepääs turvalisele, eakohasele tehisintellekti platvormile (nt Canva Magic Design, Google Bard või ChatGPT õpetaja juhendamisel)

• Internetiühendusega seade (tahvelarvuti, sülearvuti või arvuti)

• Esitlustööriistad (nt Google Slides, Canva, PowerPoint)

Sissejuhatus: Tehisintellekt (AI) ja roheline energia

• Õpetaja selgitab lihtsas keeles, mis on tehisintellekt (nt: „AI on tark arvutiprogramm, mis saab meid aidata kirjutamisel, joonistamisel ja ideede loomisel.“)

• Lühike arutelu: „Mida te juba teate rohelise energia kohta?“

• Vaadatakse lühike video taastuvenergia kohta (nt National Geographic Kidsist)

2. samm: Küsi AI-lt – „Mis on roheline energia?“

• Väikestes rühmades või individuaalselt küsivad õpilased AI-vestlusroboti käest lihtsaid küsimusi, näiteks:

  • „Millised on rohelise energia näited?“

  • „Miks on päikeseenergia planeedi jaoks hea?“

  • „Kas tuuleenergiat saab kasutada linnades?“

Digitaalne teadlikkus: tuletada meelde, et AI-ga suheldes tuleb olla viisakas ja mitte jagada isiklikku infot.

Loo visuaalne või kirjalik projekt

Õpilased valivad ühe kahest ülesandest:

Variant A: Visuaalne looming AI-tööriistadega

Kasutatakse Canvat, AI-kunstigeneraatoreid või Google Drawingsit, et kujundada:

• „Tuleviku roheline linn“

• Plakat tuule-, vee- või päikeseenergia kohta
  Lisatakse pealdised või jutumullid, mis selgitavad kasutatud rohelise energia liike.

Variant B: AI-ga loodud lugu või dialoog

Õpilased suunavad AI-tööriista kirjutama lühijuttu või koomiksistsenaariumi:

• „Kirjuta lugu lapsest, kes ehitab päikeseenergial töötava auto.“

• „Loo dialoog tuule- ja kivisöeenergia vahel, kus nad vaidlevad, kumb on parem.“
  Pärast seda redigeerivad õpilased AI vastust, lisavad oma ideid ning viimistlevad lõppversiooni.

Esitlus ja arutelu

• Iga rühm või õpilane esitleb oma tööd.

Arutlusküsimused:

• „Mida sa õppisid rohelise energia kohta?“

• „Kuidas AI sind aitas?“

• „Miks on oluline kasutada AI-d vastutustundlikult?“

Lihtsad viisid energia säästmiseks 

• Lülita tuled välja – Kui lahkud toast, kustuta alati tuled.

• Võta elektroonika pistikust välja – Laadijad, tahvelarvutid ja mängukonsoolid kasutavad energiat ka siis, kui need on välja lülitatud.

• Kasuta päikesevalgust – Ava kardinad ja kasuta päevasel ajal loomulikku valgust elektrivalguse asemel.

• Käi lühemas dušis – Sooja vee kasutamine nõuab palju energiat. Püüa end kiiremini pesta ja keerata vesi kinni, kui seebitad.

• Lülita teler või arvuti välja – Ära jäta ekraane tööle, kui keegi neid ei vaata ega kasuta.

• Pane kampsun selga – Kui on jahe, pane selga soojemad riided selle asemel, et küte kõrgemale keerata.

• Sõida rattaga või kõnni – Palu vanematel auto asemel jalutada või jalgrattaga sõita, eriti lühikeste vahemaade puhul—see säästab kütust ja aitab loodust.

• Sulge külmkapiuks kiiresti – Ära hoia külmkapi ust kaua lahti—külm õhk pääseb välja ja külmkapp peab rohkem tööd tegema.

• Taaskasuta ja kasuta uuesti – Vanadest materjalidest uute asjade tegemine kulutab vähem energiat kui täiesti uute toodete valmistamine.

• Tuleta perele meelde! – Ole kodus “Energiasäästja” ja aita ka teistel pereliikmetel energiat säästa.

Alustage klassis või kodus väljakutset, kus lapsed proovivad ühe nädala jooksul kustutada tuled ja kasutada päikesevalgust – eriti kodutöid tehes, lugedes või toas mängides.

Kuidas muuta see lõbusaks:

• Pea päikesevalguse päevikut: „Kas ma kasutasin täna päikesevalgust?“

• Tee „Päikesevalguse Kangelase“ märk: kingi see neile, kes igal päeval ülesandega hakkama saavad

• Jaga ideid sõprade ja perega, et väljakutset veelgi laiemalt levitada

• Päike annab meile ühe tunniga rohkem energiat, kui kogu maailm kasutab terve aasta jooksul!

• Tuulegeneraatorid võivad olla kõrgemad kui pilvelõhkujad! Mõned tuulegeneraatorid on üle 76 meetri kõrged – peaaegu sama kõrged kui 20-korruseline hoone.

• Esimene elektrit tootev tuuleveski ehitati 1887. aastal! See juhtus Šotimaal – rohkem kui 130 aastat tagasi.

• Maailma suurim päikeseelektrijaam on Bhadla Solar Park Indias – see katab üle 14 000 aakri ja toodab piisavalt elektrit miljonite kodude jaoks.

• Ameerikas Californias asuv Ivanpah Solar Electric Generating System kasutab tuhandeid peegleid päikesevalguse koondamiseks ja auru tootmiseks, millega varustatakse elektriga üle 140 000 kodu.

• Island saab peaaegu kogu oma elektri ja kütte geotermaalsest energiast, kasutades Maa sisemusest tulevat soojust.

• Wangari Maathai, Nobeli rahupreemia laureaat Keeniast, inspireeris inimesi istutama puid, mis aitavad õhku puhastada ja toetavad roheenergia eesmärke.