Enamasti me ei märka ega taju meid ümbritsevat õhku. Õhku ei saa näha ega maitsta. Küll aga tunneme õhku, kui see liigub ja näeme õhu mõju meid ümbritsevatele asjadele. Kui õhk liigub, on sellel suur jõud (purjekate lükkamiseks, tuulikute juhtimiseks ja pilvede liigutamiseks). Kui suruda õhk väikesesse ruumi kokku, on sellel samuti suur jõud (rehvis olev õhk toetab sõidukit ja aitab helikopteril õhku tõusta).

Kui õhku satub kahjulikke aineid, saame rääkida õhusaastest. Õhusaaste võib olla nii looduslik kui ka inimtekkeline, kusjuures kõige suuremad saasteallikad on tööstus, põllumajandus ja transport.

Tööstus, eriti energia tootmine, on suur saasteallikas. Kõik energia tootmise viisid mõjutavad keskkonda, kuid fossiilkütuste kasutamine on kõige saastavam. Lisaks sellele mõjutab energiatootmine ka veerežiimi ja muudab maapinda, näiteks kaevandamiste ja ehituste kaudu. Erinevad tööstusprotsessid, nagu keemia- ja metallurgiatööstused, muudavad õhu kvaliteeti ning põhjustavad piirkondades suurenenud saastet.

Transport on tänapäeval oluline, kuid samas ka saastav. Süsihappegaasi (CO2) heitkogused transpordist on kasvuhooneefekti peamised põhjustajad. Transpordist eraldub ka palju teisi saasteaineid, mis moodustavad olulise osa Euroopa kasvuhoonegaaside heitest.

Põllumajandus on samuti suur õhusaasteallikas, eriti intensiivse loomakasvatuse ja väetamise korral. Ammoniaagi (NH3) heide on suurenenud just suurtes loomafarmides ja põllumajandusaladel, mille tõttu kannatavad nii õhu kvaliteet kui ka veekogud. Põllumajanduse tegevused võivad põhjustada ka ökosüsteemide kahjustusi ja mürgiste kemikaalide kogunemist loodusesse.

Jäätmemajanduses tekkiv jäätmekogus suurendab õhusaastet. Euroopas tekib igal aastal tohutult olme- ja tööstusjäätmeid, mis kahjustavad keskkonda.

Õhusaaste mõjud tervisele on tõsised. Seda seostatakse hingamisteede haiguste, südamehaiguste, kopsuvähi ja närvisüsteemi talitlushäiretega. Peamisteks riskigruppideks on lapsed, vanurid ja madala sissetulekuga inimesed, kes ei saa alati arstiabi. Lisaks sellele on siseõhusaaste, eriti arenguriikides, üks peamisi terviseprobleeme. Halvasti ventileeritud ahjudest pärit suits on suur surmajuhtumite põhjustaja, eriti väikelaste seas.

Kokkupuude õhusaastega võib toimuda mitmel viisil, näiteks saastunud vee joomine, saastunud toidu söömine või õhusaaste sissehingamine. Kõik need tegurid võivad põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi.

Kokkuvõttes on inimtekkelised õhusaasteallikad laialdased ja mitmekesised, olles ohtlikud nii keskkonnale kui ka inimeste tervisele.

Õhk on meid igapäevaselt ümbritsemas ja aitamas, ilma et me seda märkaksime. 

Puhas õhk on läbipaistev. Puhas õhk ei lõhna, aga kannab hästi edasi lõhnamolekule. Näiteks hommikuti, kui ema pannkooke teeb või kui muru on värskelt niidetud, tunneme me neid tuttavaid lõhnu. Me näeme ja tunneme saastunud õhu lõhna, kui seal on näiteks suits. 

Me tunneme õhku, kui see liigub ja me nimetame seda tuuleks. Tuul võib olla tugev või nõrk. Tuule mõju ümbritsevale on lihtne märgata. Kui õhk liigub, on sellel suur jõud – puud liiguvad, raske on kõndida vastutuult. Tuul lükkab purjekaid, paneb tuulikud pöörlema ja liigutab pilvi. Ka kokkusurutuna väiksesse ruumi on õhul suur jõud  – näiteks rehvis olev õhk toetab sõidukit ja aitab helikopteril õhku tõusta. 

Kui õhku satuvad mürgised osakesed, siis pole õhk enam puhas, vaid saastunud. Siis me räägime ÕHUSAASTEST. Tihti on need osakesed silmale märkamatud, õhu liikumine kannab neid edasi ning kuna me hingame õhku pidevalt sisse, et saada kehale vajalikku hapnikku, siis hingame ka kahjulikud ja kehale mittevajalikud ained endasse ja seega mõjutab õhusaaste ka otseselt meie tervist. 

Õhusaasteained võivad põhjustada mitmesuguseid kahjulikke mõjusid inimeste tervisele, alates väiksematest (lööbed, silmade/nina ärritus, peavalud, väsimus, õhupuudus, köha, aevastamine ja peapööritus) kuni tõsiste tagajärgedeni (hingamisteede- ja südamehaigused, vähk). Tervisemõjude määr sõltub saasteainetega kokkupuute suurusest ja sagedusest.

Õhusaaste:

• põhjustab hingamisteede ja kopsuhaigusi ning kopsuvähki;

• määrib ja lagundab ehitisi;

• kahjustab ökosüsteeme;

• muudab ilma – see aitab kinni hoida soojust ja muuta õhu soojemaks, kui see peaks olema;

• põhjustab osoonikihti aukude teket ja seguneb pilvedega, moodustades mürgiseid happevihmasid. 

Õhusaaste mõjul pikema aja jooksul toimuvad muutused avaldavad negatiivset mõju meie keskkonnale, näiteks tekitades muutusi meie kliimas. Kliima muutumine võib põhjustada soojemaid/külmemaid temperatuure ja muuta keskmist sademete või lumesaju hulka konkreetses piirkondades. Kliimamuutused võivad kaasa tuua merepinna tõusu, liustike kahanemise ja looduskatastroofide, nagu orkaanide ja üleujutuste, sagenemise. 

Maa kliima on selle eksisteerimise ajaloo jooksul pidevalt muutunud, kuid teadlased on märganud, et need muutused toimuvad üha kiiremini, seda ka tänu õhusaaste suurenemisele.

Happevihmad:

• hävitavad ookeanides, järvedes ja ojades kalade ja muu vee-elustiku toidu ja toitained;

• kahjustavad puid (eriti tundlikud happevihmade suhtes on okaspuud, sest happevihmad hävitavad okastel oleva vahast kaitsekihi);

• kahjustavad hooneid ja ehitisi (eelkõige on happevihmadest mõjutatud lubjakivist ehitised).

Õhk puhastatakse saasteainetest tavaliselt veeringe käigus. Praegu on sellega aga kaks probleemi: veeringe ei suuda saasteaineid nii kiiresti puhastada kui neid juurde tekib ning saasteainete kõrge kontsentratsioon soodustab happevihmade teket.

Valitsused võtavad vastu rangeid õigusakte, et kontrollida tööstusettevõtete ja erinevate transpordiliikide poolt eralduvate kõrvalsaaduste hulka. Need õhu kvaliteedi standardid on loodud selleks, et kaitsta inimeste, taimede ja loomade tervist ja heaolu ning kaitsta ehitisi, mälestisi, veevarusid jne. 

Õhusaasteindeks AQI: õhukvaliteedi indeks põhineb tahkete osakeste (PM2,5 ja PM10), osooni (O3), lämmastikdioksiidi (NO2), vääveldioksiidi (SO2) ja süsinikmonooksiidi (CO) heitkoguste mõõtmistel. Enamik kaardil olevatest mõõtejaamadest jälgib nii PM2,5 kui ka PM10 taset, kuid mõnes jaamas on saadaval ainult PM10 andmed.

SIIT saab uurida oma asukoha õhusaaste indeksit. 

TÖÖLEHT tänase õhu kvaliteedi määramiseks.

• Miks on õhk meile nii tähtis?
  Vastus: õhk on meile oluline, sest see sisaldab hapnikku, mis on eluks hädavajalik;

• Kas meie õhu kvaliteet on oluline? Kas puhas õhk on oluline?
  Vastus: jah, saastunud õhk võib meile ja meie keskkonnale tõsiseid probleeme tekitada;

• Kuidas õhk saastub? Mis on õhusaaste? Mis on õhusaaste peamised allikad?
  Vastus: õhusaastet põhjustavad mitmed tegurid, mida inimesed teevad, eriti fossiilkütuste põletamine;

• Mis võib juhtuda, kui hingate saastunud õhku?
  Vastus: saastunud õhk võib põhjustada silmade sügelemist, köha ja pikemaajalisel kokkupuutel ka tõsisemaid haigusi.

Õpilastele antakse paari peale kaardid, kus on segamini globaalsel, piirkondlikul ja üksikisiku tasandil olevad tegevused. Kaardid tuleb paaridena õigesti rühmitada. Paaride moodustamisel kasutatakse lõngameetodit (õpetaja hoiab käes kokkusurutud lõngajuppe, paarid moodustavad juppide otsas olevad lapsed).

Õhusaaste vähendamiseks on erinevaid meetmeid, mida saab rakendada globaalses, piirkondlikus ja individuaalses mastaabis. Järgnevalt on välja pakutud mõned võimalikud lahendused igal tasandil.

Globaalne tasand:

• Rahvusvahelised kokkulepped ja seadusandlus – üks olulisemaid viise õhusaaste vähendamiseks on rahvusvaheliste kokkulepete, nagu Pariisi kliimaleppe, rakendamine, mis seavad eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ja keskkonna kaitsmiseks.

• Kasutada puhtamaid energialahendusi – suurendada investeeringuid taastuvenergiaallikatesse, nagu päikese-, tuule- ja hüdroenergia, et vähendada fossiilkütuste kasutamist.

• Tehnoloogia arendamine ja levitamine – arendada ja rakendada uusi tehnoloogiaid, mis aitavad vähendada tööstuslikku õhusaastet.

Piirkondlik tasand:

• Linnade ja piirkondade õhusaaste piirangud – kehtestada rangemad õhusaaste piirangud ja regulatsioonid.

• Rohelised alad ja linnahaljastus – edendada linnades rohealade suurendamist, näiteks rajades juurde parke või väiksemaid rohealasid.

• Kohalikud transpordivõrgud – arendada jalgratta- ja jalgsi liikumist soodustavat infrastruktuuri ning toetada ühistransporti, et vähendada autode kasutamist ja nendega kaasnevat õhusaastet.

1. Liikuda keskkonnasõbralikumate transpordivahenditega – eelistada jalgratast, jalgsi liikumist või kasutada ühistransporti autode asemel.

2. Energiatõhusus kodus – kasutada energiatõhusaid seadmeid ja valgustust, valida taastuvenergia teenuseid ja hoolitseda, et kodus ei raisataks liigselt energiat.

3. Vältida liigselt saastavaid tooteid – vähendada erinevate puhastusvahendite ja pestitsiidide kasutamist, mis võivad eraldada õhku kahjulikke aineid. Samuti saab vähendada plastiku kasutamist, mis tekitab reostust ja on õhku saastav lagunemisprotsessis.

4. Toitumisharjumuste muutmine – eelistada kohalikku toorainet, sest kaugelt tulevate kaupade transport saastab rohkem õhku. Lisada oma igapäevasesse menüüsse rohkem taimset toitu, kuna loomakasvatus on üks peamisi metaani ja ammoniaagi heitmete allikaid.

5. Ringlussevõtt ja jäätmete vähendamine – jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine aitavad vähendada prügilatesse sattuvaid jäätmeid, mis lõpuks võivad lagunemise käigus õhku saastada.

Poster

Õpilased peavad looma plakati teemal “Ära saasta õhku!”. 

Plakatile lisada:

• faktorid, mis põhjustavad õhusaastet (4);

• mida saab riik teha saaste vähendamiseks (4);

• mida saab iga inimene teha õhusaaste vähendamiseks (4).

Plakati loomiseks õpilastel kasutada Canva keskkonda. SIIT leiab Canva kasutamise õpetuse. 

Küsimustiku koostamine Google Formsis:

Õpilased koostavad küsitluse, kus on küsimused:

Mis on suurimad õhusaaste põhjustajad? (lisada erinevad variandid)

Kas õhusaaste on meie riigis probleem? (jah/ei)

Põhjenda eelnevalt antud vastust. (pikem lõik)

Kuidas saad sina vähendada õhusaastet? (pikem lõik)

SIIT leiab juhendi Google Forms keskkonna kasutamiseks.

Pärast küsimustiku valmimist lasta õpilastel ka küsimustele vastata. Seejärel saab koos uurida tulemusi ja arutada, mida saab tulemustest välja lugeda. Tulemuste paremaks visualiseerimiseks on soovituslik kasutada diagramme või graafikuid

Katse –  õhusaastepüüdja

Katse kestus on 3–7 päeva. Vajadusel abistav videoõpetus. 

Vajalikud materjalid:

• valged pabertaldrikud, registrikaardid või kartong;

• käärid;

• vaseliin;

• nöör või lõng;

• luup;

• mikroskoop;

• veekindel must marker.

Katse käik:

• Leia alad, kuhu saad õhusaastepüüdjad riputada. Vali võimalikult erinevad kohad, näiteks ühe võiks riputada kohta, kus on tihe liiklus ja eeldatavasti  rohkem saastet ja teise kohta, kus sa arvad, et saastemäär on väiksem. Mõlemal alal võib olla ka mitu õhusaastepüüdjat. 

• Torka ettevaatlikult pabertaldrikusse auk ja tõmba 50–100 cm pikkune nöör august läbi. Nöör võib olla pigem pikem, alati saab seda hiljem lühemaks teha. 

• Kirjuta igale taldrikule kuupäev ja koht, kuhu selle rippuma asetad. See aitab hiljem asukohta tuvastada.

• Kanna iga taldriku ühele küljele ettevaatlikult õhuke kiht vaseliini.

• Riputa pabertaldrikud valitud aladele.

• Kolme päeva pärast korja taldrikud kokku ja uuri neid luubi ja võimalusel mikroskoobiga. Täida saadud andmete põhjal TABEL.

Arutlemiseks (täidetud tabeli abiga): tõenäoliselt leiate teatud koguse osakesi, mis on õhusaastepüüdja külge kinni jäänud.

• Kas osakesi on palju või vähe?

• Kuidas on valitud ala saadud tulemusi mõjutanud?

• Mis juhtuks, kui teha see katse väga saastatud piirkonnas, näiteks mõnes suurlinnas? 

• Kuidas mõjutavad erinevad osakesed õhus selle kvaliteeti?

1. 2023. Aastal läbiviidud uuringu järgi on vähem kui 1% maailma maismaast ohutu õhusaaste tasemega. Kõrgeima õhusaastega piirkonnad on Ida- ja Lõuna-Aasia, millele järgneb Põhja-Aafrika. Madalamad saastekogused on Austraalias, Uus-Meremaal, Okeaania riikides ja Lõuna-Ameerikas. Rangemad eeskirjad on aidanud vähendada saasteaineid Euroopas ja Põhja-Ameerikas.

2. Üks kümnest inimesest sureb õhusaaste tõttu. Õhusaaste on üks peamisi krooniliste haiguste ja enneaegse surma riskitegureid maailmas. 2017. aastal oli õhusaaste poolt põhjustatud umbes 5 miljonit surma (ligikaudu 9% maailma elanikkonnast). Pidev kokkupuude saastatud õhuga suurendab südame-veresoonkonna ja hingamisteede haiguste, insuldi, diabeedi ja kopsuvähi riski. Lõuna-Aasia riigid kannatavad kõige enam välistingimustes tekkiva õhusaaste mõju all, moodustades 15% maailma õhusaaste põhjustatud surmadest, sageli kantakse nendes riikides õues maski. Arenenud riikides on see umbes 2%, seega on suur erinevus arenenud ja arenguriikide vahel.

3. Õhusaaste lühendab miljardite inimeste eluiga üle kogu maailma. 2021. aasta Chicago Ülikooli Energia Poliitika Instituudi raporti järgi kaotavad India elanikud, kus on maailma kõrgeim õhusaaste tase, keskmiselt 5,9 aastat oma elust halva õhukvaliteedi tõttu. Kuigi kõik viis riiki, kus õhusaaste on kõige hullem, asuvad Aasias, on see kiiresti suurenev probleem Kesk- ja Lääne-Aafrikas, kus eluiga on vähenenud 2-5 aastat, muutes õhusaaste suuremaks terviseohuks kui sellised tuntud tapjad nagu HIV/AIDS ja malaaria.

4. Kliimamuutused muudavad äärmuslikud ilmastikunähtused ja metsatulekahjud sagedasemaks. Kuivaperioodide pikenedes ja metsade hävitamise kasvu tõttu suureneb metsatulekahjude risk, mille tõttu satub õhku saasteaineid, mis võivad levida ka kaugematesse aladesse. Näiteks 2019-2020. aastatel Austraalias toimunud ulatuslikest metsapõlengutest levivad saasteosakesed ja suits levisid lisaks lähedal asuvale Uus-Meremaale suisa Lõuna-Ameerika riikideni.

5. Ainult seitse riiki vastasid 2023. aastal WHO õhukvaliteedi standarditele. Need riigid olid Austraalia, Eesti, Soome, Grenada, Island, Mauritius, Uus-Meremaa. 2023. aastal olid maailma kõige saastatumad riigid Bangladesh, Pakistan ja India, kus PM2.5 tasemed ületasid WHO standardeid mitu korda.

Osad faktid pärinevad siit: https://earth.org/10-facts-about-air-pollution