Mäng – igale õpilasele jagatakse üks kaart ühe mõistega, õpilaste ülesanne on leida ruumist saadud mõistele vastav selgitus ja jääda selle selgituse juurde seisma. Mõistete ja selgituste kontrollimine. 

Loe tekste

1. Koosta uudiseanalüüs järgmistele küsimustele tuginedes:

• Milline loodusnähtus on tekstis kirjeldatud?

• Miks on see nähtus ebatüüpiline või murettekitav?

• Kuidas mõjutas see inimtegevust või ühiskonda?

• Millised võiksid olla lahendused või ettevalmistused sellisteks juhtumiteks tulevikus?

2. Loovülesanne: "Kujutle maailma 2050": Kujunda plakat, koomiks või kirjutis teemal "Kuidas meie elu muutub, kui sellised loodusnähtused sagenevad?". Valik teha fantaasiapõhine või teaduspõhine lähenemine. Iga rühm esitleb oma plakatit. Klass arutleb:

• Millised nähtused olid kõige hävitavamad?

• Kas neid oleks saanud vältida?

• Milliseid seoseid näeme eri juhtumite vahel?

Kliimamuutused on kaasa toonud mitmeid suuri muutusi, sealhulgas veetaseme tõusu rannikualadel. Üheks peamiseks põhjuseks on igijää sulamine, mis lisab sulavee kaudu ookeanidesse ja meredesse lisavett, tõstes nende üldist taset. Lisaks mõjutab veetaset ka see, et soojema kliimaga aurustub rohkem vett veekogudelt atmosfääri. Kui see veeaur hiljem vihma või lumena maha sajab, võib sademete hulk olla erakordselt suur, põhjustades ulatuslikke üleujutusi.

Üleujutuste oht suureneb eriti siis, kui maapinna aluskivim või pinnas ei lase vett läbi, mis tähendab, et vesi ei suuda maasse imbuda ja hakkab kuhjuma maapinnale. Selle tulemuseks võivad olla üleujutused, mis kahjustavad loodust ja inimeste loodud keskkonda. Samuti tõusevad vihmade tõttu veekogude tasemed, mis omakorda soodustavad kaldaalade erosiooni – vesi uhub minema mulla ja taimestiku.

Kui temperatuurid oleksid madalamad, aurustuks veeauru vähem ja ka vihma sadaks vähem. Kuid soojemas kliimas sageneb äärmuslike sademete esinemine, mis tähendab, et üleujutused tekivad järjest sagedamini – ka paikades, kus need varem olid haruldased. Üleujutused võivad viia ära viljaka pinnase, aga lisaks mõjutavad ka meie igapäevast elu. Näiteks halveneb liiklus, suletakse lennujaamad ja teed, kannatavad elamud ja ettevõtted.

Heaks näiteks on aprill 2024 Dubais, kus kahe päevaga sadas rohkem vihma kui tavaliselt kahe aastaga kokku. Selline erakordne sademete hulk põhjustas ulatuslikke üleujutusi ja halvas täielikult rahvusvahelise lennujaama töö. TuHanded reisijad jäid lennujaamadesse lõksu ning lende tühistati massiliselt.Kuigi üleujutused on looduslik nähtus, mõjutab nende ulatust ja sagedust üha enam ka inimtegevus. Linnastumisel kasutatakse palju vett mitte läbilaskvaid materjale nagu asfalt ja betoon, mis takistavad vee imbumist maasse. Lisaks on mitmel pool kanalisatsiooni- ja kuivendussüsteemid vananenud või ebapiisavad. See kõik tähendab, et kui sajab tugev vihm või tõuseb meri, ei suuda olemasolev süsteem liigset vett vastu võtta, ning tulemuseks on üleujutus.

Tänapäeva ühiskond tugineb väga tugevalt taristule – nagu teed, lennujaamad, kaubanduskeskused ja elumajad – ning see muudab meid loodusjõudude suhtes haavatavamaks. Kliimamuutused süvendavad üleujutusi kahel moel: ühelt poolt suureneb äärmuslike vihmasadude sagedus, teiselt poolt tõuseb merepind, mis muudab rannikualad eriti haavatavaks.

Ka juba viis Vaikses ookeanis asuvat Saalomoni saart on jäänud tõusva merevee alla – see näitab, et üleujutused ei ole vaid ajutine ebamugavus, vaid võivad pöördumatult muuta ka maastikku ja inimeste elukohti. 

Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakas maa muutub kuivaks ja kõrbetaoliseks, kaotades oma võime toota toitu või toetada loodust. See ei toimu ainult kõrbeäärsetes piirkondades – kõrbestumine ohustab ka poolkuivi ja isegi mõõduka kliimaga alasid, sealhulgas Euroopas ja tulevikus ka Eestis.

Kõrbestumine algab sageli seal, kus päikesekiirgus ja kuumus kuivatavad pinnase, põhjustades mulla murenemise ja kerge ärakandumise. Kui sellele lisandub puude ja taimkatte hävimine, ei hoia miski mulda enam paigal. Tuul ja vihm kannavad viljaka kihi minema – seda nähtust nimetatakse erosiooniks.

Kõige otsesem mõju on põllumeestele, kes kaotavad saaki ja sissetulekut, kuid tagajärjed ulatuvad kaugemale – toitu jääb vähemaks, hinnad tõusevad ning inimeste elujärg halveneb.

Kõrbestumist kiirendavad ka inimtegevused, nagu ulatuslik metsalangetus, intensiivne toidutootmine ja veekogude liigtarbimine, mis viivad ökosüsteemi tasakaalust välja. Samal ajal survestab kasvav rahvaarv ja toidunõudlus tootmist üha rohkem põhja suunas – sealhulgas Eestisse, kus praegu veel suhteliselt heas seisukorras mullad võivad tulevikus sattuda suurema koormuse alla.

Kliimamuutused süvendavad kõrbestumist: need toovad kaasa sagedasemaid põudasid, kuumalaineid ja muutlikke sadememustreid, mis kõik kahjustavad mulla viljakust. Näiteks Lõuna-Euroopas ja Põhja-Aafrikas on paljud seni viljakad põllumaad juba muutumas kasutamiskõlbmatuks.

Eesti mullateadlased on hoiatanud, et kuigi meie mullad on veel head, võib olukord muutuda, kui globaalse toidutootmise surve siia nihkub. Seetõttu on oluline juba täna pöörata tähelepanu mullakaitsele, loodussõbralikule põllumajandusele ja teadlikule maakasutusele – et meie põllud jääksid viljakaks ka tulevikus.

Tuul tekib Maa pöörlemise ja õhu liikumise tõttu meie planeedi ümber. Kui päikesekiirgus jõuab Maale, soojeneb kõigepealt maapind. Seejärel hakkab soe maapind omakorda soojendama selle kohal olevat õhku. Soojenenud õhus hakkavad molekulid ja aatomid liikuma kiiremini ning liiguvad üksteisest kaugemale. Seetõttu muutub soe õhk kergemaks ja tõuseb ülespoole.

Kõrgemal atmosfääris on aga temperatuur madalam, seal liiguvad osakesed aeglasemalt ja muutuvad tihedamaks. See õhk muutub raskemaks ja vajub alla. Nii tekibki õhu liikumine – üks õhumass tõuseb, teine langeb, ja nende vaheline liikumine põhjustab tuule.

Tormid on ägedad atmosfäärinähtused, mida iseloomustavad tugev tuul, äikesevihmad ja sageli ka pikne, rahe või tornaadod. Need võivad põhjustada ulatuslikku kahju – katkestada elektrivarustuse, murda puid, lõhkuda hooneid ja ohustada inimelusid. Tormide mõju on suurem just seal, kus tihe asustus, ebapiisav taristu või nõrgad ehitusstandardid muudavad inimesed haavatavaks. Meie tehnoloogiliselt sõltuv eluviis (elekter, internet, transpordivõrgud) tähendab, et isegi lühiajaline torm võib ühiskonna töö rivist välja viia.

Kliimamuutuste tõttu on tormid üha intensiivsemad, kuna soojem atmosfäär suudab hoida rohkem niiskust ning energiat, mis toidab torme. Näiteks 2022. aasta suvel tabas Korsika saart torm, mille tuulekiirus ulatus 224 km/h – see põhjustas suuri purustusi ja nõudis inimelusid. Sarnased nähtused on sagenenud ka mujal Euroopas – sealhulgas Saksamaal, Itaalias ja Austrias. Mõned neist tormidest sarnanevad isegi troopilistele orkaanidele, mis varem olid peamiselt troopiliste vööndite probleem. Nüüd peame nende võimalusega arvestama ka Euroopas.

Perioodil 1990–2022 registreeriti 4713 üleujutust 168 riigis – need mõjutasid 3,2 miljardit inimest ning majanduskaod ulatusid üle $1,3 triljoni. Üleujutused statistika 1990-2022 

Ava Excel ja sisesta andmed

Sisesta andmed kahte veergu:

Aasta (veerg A)   - 1990

Üleujutuste arv (veerg B)  52

Veendu, et esimene rida oleks pealkirjadega: „Aasta“ ja  „Üleujutuste arv“.

2. Märgi andmevahemik

• Klõpsa ja lohista, et valida kogu andmeala (nt A1 kuni B33).

• See tähendab, et valid nii aastad kui ka nende juurde kuuluva üleujutuste arvu.

3. Lisa tulpdiagramm

1. Mine menüüsse "Insert" (Lisa).

2. Vali "Column or Bar Chart" (Tulp- või ribadiagramm).

3. Klõpsa valikut "Clustered Column" (Tavaline tulpdiagramm).

Excel loob automaatselt diagrammi, kus:

• X-teljel on aastad.

• Y-teljel on üleujutuste arvud.

4. Vorminda diagrammi

• Pealkiri: Klõpsa diagrammi tiitlile ja kirjuta näiteks:

  • „Üleujutuste arv maailmas 1990–2022“.

• Teljed: Kontrolli, et X-telg näitab aastaid ja Y-telg üleujutuste arvu.

• Värvid ja disain: Soovi korral muuda tulpade värvi (nt siniseks) ja kasuta lihtsat kujundust.

5. Lisa andmesildid 

1. Klõpsa diagrammil mõnda tulpa.

2. Paremklõps ja vali "Add Data Labels".

3. Nüüd kuvatakse igal tulbal vastav arv.

6. Salvesta fail

• Vajuta „File“ → „Save As“.

• Pane sobiv nimi: näiteks „Üleujutuste_tulpdiagramm.xlsx“.

• Mis oli statistika aastase keskmise muutus? Kas on selge kasvutrend?

• Mida tähendab see trend kliimamuutuste kontekstis?

• Kuidas kirjeldada seost sagedamini esinevate üleujutuste ja inimtegevuse/kliimamuutuste vahel?

• Mida võiksid ühiskonnad ja riigid teha, et sellise trendi mõju vähendada?

Vajad:

• 3 suurt plastpudelit, millel lõikad ära ühe külje

• 3 suurt plastpudelit, millel lõikad ära 15 cm kõrgusel põhjast

• Kääride või noa abil pudelite külgedele lõikeavade tegemiseks

• mulda igasse pudelisse

• Kuiva materjal (oksad, lehed)

• Noor muru- või lilletaimed juurtega

• Paela või nööri, et tassid rippuma panna

• Vett

Täida pudelid:
Pudel A: pelgalt pinnas
Pudel B: pinnas + kuiv materjal (lehed, multš)
Pudel C: pinnas + istutatud taimed ja juurestik

Riputa pudelite põhjad nööri abil pudelite kaelte alla, et koguda valguvat vett. Vala igasse küljeliasetsevasse pinnasega täidetud pudelisse sama kogus vett, kiiremini poolelt pudeli tipu lähedalt –, et simuleerida vihma.

• Millise pudeli all olevas anumas on vesi kõige mudasem?

• Millises pudeli all olevas anumas on vesi kõige selgem?

• Milline erinevus on lehtedega ja taimkattega pudeli puhul?

• Mida katse näitab?

Arutle

• Miks taimkate hoiab pinnast paremini kui kuivad kattekandjad?

• Kuidas see katse aitab mõista looduslikes tingimustes toimivaid protsesse?

• Milliseid sama põhimõtet kasutavaid meetmeid kasutavad inimesed, et kaitsta maapinda (nt terrasspõllumajandus, metsistumine)?

1. Mine siseruumi! Ära jää õue – eriti ära varju puu alla. Mine kohe tuppa või koolimajja.

2. Hoia akendest eemale! Tugev tuul või rahe võib akna purustada – hoia turvalist vahemaad.

3. Lülita välja elektroonika! Kui äike on lähedal, eemalda laadijad pistikust ja väldi arvutite/mobiilide kasutamist laadimise ajal.

4. Kuula täiskasvanu juhiseid! Õpetaja või vanem teab, mida teha – järgi rahulikult juhiseid.

5. Ära kasuta lifti ega jookse välja uudishimust! Jää paigale ja oota, kuni torm möödub.

1. Mine kõrgemale! Liigu kohe ülespoole (ülemine korrus, mäeküngas). Ära jää madalale alale.

2. Väldi voolavat vett!  Ära kõnni ega sõida läbi vee – isegi madal vesi võib viia tasakaalust välja.

3. Ära puutu elektriseadmeid ega kaableid! Vesi ja elekter on ohtlik koos – hoidu katkistest juhtmetest.

4. Hoia ühendust! Kui võimalik, anna teada oma asukohast õpetajale või päästjatele.

5. Ära tee nalja ega riske! Ära hüppa vette ega mängi üleujutuse ajal – vesi võib peita teravaid esemeid või voolata ootamatult.

Oluline on jääda rahulikuks, liikuda turvalisse kohta ja kuulata juhiseid. Hoia sõbrad enda lähedal ja hoolitsege üksteise eest

1. Mäng Tormirada

Vahendid:

• Liikluskoonused või märgid

• Tross või köis

• Ajalehed (õhukeste seinte tegemiseks)

• Taskulambid või mobiilide taskulambid 

• Paberid tormi alaste küsimustega 

Mängu käik: Ehita saali või õue takistusrada (nt "puud tee peal", "maja rusud", "üleujutatud ala"). Õpilased liiguvad rajal taskulambivalguse järgi, vältides "tormi rususid". Rajale on peidetud tormi-teemalised küsimused (nt "Mis on tornaado kiirus?"). Iga leitud küsimus tuleb vastata enne edasi liikumist. Tegevus lõppeb "evakuatsioonitsoonis", kus arutatakse, mis riske teekonnal märgati.

2. Mäng: “Üleujutuse päästeplaan”

Eesmärk: Simuleerida üleujutuse olukorda ja harjutada koostööd evakuatsiooni ja kriisiplaani koostamisel. Näha, kui kiiresti olukord võib muutuda üleujutuse ajal. Mõista planeerimise, koostöö ja reageerimise tähtsust

Vahendid:

• Suur paber või matt (kus on maastik: majad, jõgi, tee)

• Värvilised märgid: inimesed, loomad, autod, sillad

• “Tõusva vee” alad (nt sinised linikud)

• Täring (veetaseme tõus)

Mängu käik: Õpilased jagatakse meeskondadesse: päästjad, elanikud, kohalik valitsus. Maastikul liiguvad “elanikud” kindlates kohtades. Iga täringuveeretusega, mis on üle 3 silma tõuseb vesi, 1-3 silma veeretades vesi alaneb. Kui  “tõuseb vesi” siis mõned alad muutuvad läbimatuks.
Meeskonnad peavad koostöös:

• Evakueerima elanikud kuivale maale

• Rajama ajutise silla või varjualuse

• Jagama ressurssi (nt joogivesi, toit)

Lõpus arutatakse, mis tegi evakuatsiooni edukaks või keeruliseks.

3. Mäng: “Kõrb saabub”

Eesmärk: Näidata, kuidas keskkond muutub ja millised tegevused kiirendavad või takistavad kõrbestumist.

Vahendid:

• Paber või matid (maastikualad: mets, küla, põllumaa, kõrb)

• Kaardid tegevustega (nt „istuta puu“, „raie“, „karjamaa loomad“, „põud“)

• Rohelised, kollased ja pruunid markerid või lapid

• Ajavööndid (iga "päev" muudab ala värvi)

Mängukäik:

1. Algselt on ¾ maast alast roheline (mets või põllumaa).

2. Õpilased “mängivad kordi”, igaüks valib tegevuskaardi (nt:
   
   

   • Roheline tegevus: istuta puid, niisuta põldu → roheline ala püsib

   • Kollane tegevus: karjatamine, maantee → ala muutub kollaseks (ohuala)

   • Pruun tegevus: metsa raadamine, intensiivpõllumajandus → ala muutub kõrbevärvi)
     
     

3. Mäng kestab kuni ⅔ maast muutub pruuniks (kõrbeks).

4. Arutelu: millised otsused aitasid, millised kiirendasid kõrbete kasvu?

Materjalid

• ~50–100 joogikõrt (plast‑ või paber‑)

• Peen marli või maskikangas

• Väike anum (klaas, plastpudel)

• Liim või teip

• Käärid ja nöörid

Ehita

1. Põimi joogikõrtest võrgustik, mis oleks 15 cm lai ja 30 cm kõrge. 

2. Kinnita võrgustiku ühele poole liimi või liimipüstoliga kangas.

3. Keera võrgustik toruks, see moodustab silindri (umbes 20‑30 cm kõrgune).

4. Kinnita ka toru allaossa kangas, mille keskele tee auguke ja sinna alla aseta kogumisanum 

Aseta torn siseruumi võib õuealale, kus õhk on niiske.

Võta mõõdud:

• Algne vee tase kogumisanumas.

• Ajutine – vaata tunniajaliselt või mõne tunni järel, kuidas veetase kogumisanumas muutub

Jälgi veekogust ja kirjelda, kas vesi on selge või osaliselt lõhnab (kui kasutasid filtrit).

Mida katse näitab?

• Kondensatsioon tekib siis, kui niiske õhk infrapunasoojalt või jahedalt pinnalt jaheneb ja vesi hakkab kogunema.

• See lihtne mudel demonstreerib, kuidas Warka Water tornid koguvad hommikust õhukaste ja moonduvad selle joogiveeks .

• Kuigi kogused on väikesed, annab see konkreetse arusaama, kuidas kondensatsioon toimib ja miks tornid kasutavad võrke ja filtrimaterjale, et suurendada pinna‑efektiivsust.

5. Arutelu- ja refleksiooniküsimused

• Mis põhjustab kondensatsiooni?

• Kuidas kondensatsioonitornid võiksid aidata veepuuduses piirkondades?

• Millised seosed on antud katse ja Warka Water tornide vahel (materjal, kujundus, tööpõhimõte)?

• Kuidas saaksime seda põhimõtet kasutada näiteks katuserahmostiku või välikokkupandava tornina?

Taimedest  kaitsevõrk – aitame pinnast paigal hoida!"

Eesmärk: Istutada taimi, mis aitavad juurtega hoida liiva ja mulda paigal, vähendada erosiooni ning muuta maastik ilusamaks ja elurikkamaks. See on praktiline loodushoid, me kõik saame midagi ära teha, et keskkond oleks parem. Istutamine pole hetkeline tegevus, vaid protsess.

Leia

• Koolimaja ümbruses olev liivane või kalduv ala

• Rannaäärne või liivane tühermaa

• Tehislik nõlv, kus vihma või tuulega muld kergesti minema kandub

 Vajad:

• Madalakasvuliste ja tugeva juurestikuga liivataluvate taimede istikud (nt liiv-vareskaer, merihumur, kõrrelised, astelpaju,liivsibul, rannalepik)

• Istutuskühvlid ja kindad

• Kastmiskann või veenõu

• Sildid taimede nimega (õppimise eesmärgil)

• Võimalusel looduslikku multši (hein, oksaraod)

Tegevuskäik

1. Selgita lastele, miks pinnas “ära liigub” – erosioon, kui vihm või tuul kannab palja pinnase laiali.

2. Näita taimi ja räägi, kuidas nad aitavad – neil on pikad juured, mis hoiavad mulda kinni.

3. Jagage lapsed väikestesse rühmadesse ja valige igaühele istutusala.

4. Iga rühm istutab oma taimed 20–30 cm vahedega, et nad saaksid kasvada ja moodustada "elus võrgu".

5. Kastke taimi ja paigaldage liiginimedega sildid.

6. Soovi korral võib ala piirata kividega või looduslikest materjalidest äärega, et tekitada väike “taastatud kaitsevöönd”.

Lapsed saavad taimede kasvamist jälgida ja märgata, kuidas aja jooksul liiv jääb rohkem paigale. Võib pidada „taimevalvuri päevikut” – lapsed vaheldumisi kontrollivad, kas taimede ümber on erosiooni vähenenud. Hiljem saab piirkonda lisada putukahotelli või infotahvli: „Siin aitame loodusel püsida!”

1. Hiina suur üleujutus (1931)
   Üks rängemaid looduskatastroofe ajaloos – Jangtse ja Huang He jõgede üleujutus tappis hinnanguliselt 1–4 miljonit inimest. Ellujäänud rajasid hiljem uusi tamme ja veemajandussüsteeme, et sellist katastroofi vältida.

2. 2010. aasta Pakistanis. Mussoonvihmade tõttu tekkisid üleujutused, mis mõjutasid üle 20 miljoni inimese. Inimesed kolisid ajutiselt mägedele ja algatasid kogukonnapõhised evakuatsioonivõrgustikud.

4. Tsunami ja tormijärg Katrina (2005, USA) Orkaan Katrina tuulte kiirus ulatus 280 km/h ning põhjustas laialdasi üleujutusi New Orleansis. Pärast katastroofi hakati rajama tugevdatud tammisüsteeme ja evakuatsioonikavasid linnadele.

5. Supertaifuun Haiyan (2013, Filipiinid) Tuule kiirus ulatus tipphetkel üle 315 km/h – üks kõige võimsamaid maismaalejõudnud torme ajaloos. Inimesed rajasid ajutisi varjualuseid ja kogukonnad õppisid tormihoiatusi tõsisemalt võtma.

6. Troopiline torm Nargis (2008, Birma/Myanmar) Torm tappis üle 130 000 inimese, kuna hoiatustele ei reageeritud. Hiljem loodi rahvuslik tormiteavitusprogramm ja ehitati vastupidavamaid majapidamisi.

7. Sahara ei olnud alati kõrb! Umbes 5000–7000 aastat tagasi oli Sahara roheliste niitude ja järvedega piirkond.

8. Dust Bowl (1930ndad, USA) Halb põllumajandustava ja põud viisid kõrbestumise sarnase olukorrani, kus must muld lihtsalt tuulde kadus. Inimesed arendasid mullakaitsemeetmeid ja õppisid pöörama tähelepanu looduse tasakaalule.

9. Hiina "roheline müür" Kõrbestumise peatamiseks istutas Hiina alates 1978. aastast üle 60 miljardi puu Gobi kõrbe äärealadele. See on üks maailma suurimaid inimese loodud keskkonnaprojekte.
   
   

10. Ethiopia Tigray rohekaared. Endistes kuivades piirkondades on kogukonnad istutanud terviklikke haljasvööndeid, et peatada pinnase erosiooni. See näitab, kuidas ka kõige kuivemates piirkondades saab elu tagasi tuua, kui kogukonnad tegutsevad koos.

Loodus on tohutu jõuga, aga inimesed on leidlikud ja vastupidavad. Ajaloos on ellu jäädud, taastutud ja isegi loodust parandatud. Tänu teadmistele, koostööle ja tarkadele otsustele on võimalik raskustest üle saada ja tulevik turvalisemaks muuta.