Mis on soe, mis on külm?

1. Pane käsi kilekotti, kus on vatti sees ja aseta siis käsi sooja ja külma vette

2. kata käsi rasvakihiga  ja aseta külma ja sooja vette. 

3. Palja nahaga külma ja kuuma vette

Õpilane mõistab, et kuum ja külm on suhtelised mõisted

Mis on temperatuur ja kust see tuleb? Igapäevaelus räägime soojast ilmast ja külmast ilmast?  Nagu eelnevast katsest selgus tunnetavad inimesed temperatuuri erinevalt. Millest tekib temperatuur ja kuidas me seda mõõdame?

Temperatuuri mõõtmine on seotud osakeste soojusliikumisega. Mida kõrgem on temperatuur, seda kiiremini osakesed liiguvad. Ehk vastupidi panduna, mida kiiremini osakesed liiguvad, seda kõrgem on temperatuur.

 Meie tajume soojust ja külmust subjektiivselt sõltuvalt meie geneetikast, keskkonnast, kus me olime eelnevalt (kui käed on väga külmad ja laseme neile leiget vett tundub see tulisena), samuti sõltub see meie tundlikkusest.  

Selleks, et me mõistaksime soojust ja külmust kogu maailmas sarnaselt on kasutusele võetud ühtsed skaalad: 

• Celsiuse skaala, kus 0 kraadi on puhta vee jäätumispunkt ja 100 kraadi kui vesi hakkab keema

• Farenheit, milles külmumistemperatuur on 32 kraadi ja keemistemperatuur 212 kraadi

• Kelvini skaala - 273,15 K on punkt, kus soojusliikumine lõpeb

Maas on kärtsutatud paberid, milledest osad on tühjad, teistel on mõisted koos definitsiooniga. Tund algab laste jagamisega kahte rühma. rühmade vahele paigutatakse kangas. Märguande peale peavad õpilased loopima teise meeskonna alale võimalikult palju paberkuule. Tegevus kestab paar minutit (2 min), seejärel loendatakse kuulid ja võidab see meeskond, kelle alal on vähem kuule. Seejärel avatakse paberid ja iga õpilane peab leidma endale mõiste ja definitsiooniga paberi (igat mõistet ja definitsiooni on kaks) 

Olles lugenud läbi definitsiooni, peab ta leidma sama mõistega õpilase ja nad peavad koos mõtlema, kuidas antud mõistet teistele näidelda (4 min)

Õpilased näitlevad mõisteid ja selgitavad teistele (24 minutit) 

Õpilaste ülesandeks on vastutada oma mõiste seletamise eest kogu tunni, kui õpetaja mainib nende mõistet, siis võib ta nende poole pöörduda ja paluda korrata, mis see tähendas. 

Teadlased usuvad, et maailma keskmine temperatuur võib aastaks 2100 tõusta 4,3°C võrra. Temperatuur, mida me tajume iga päev, kuid mida sageli peame ebaoluliseks, mängib olulist rolli selles, kuidas me kliimat meie ümber kogeme. Temperatuuri tõusuga suureneb tuulekiirus 18% ja sademete tase tõuseb 19%.

• Eesti rannikul tõusevad merepinnad peaaegu poole meetri võrra.

• Enamik Läänemere piirkonnast ei külmu enam.

• Merepinna temperatuur tõuseb 3°C võrra.

• Eestis ei ole enam püsivat lumekatet.

• Talved toovad rohkem vihma.

• Kuumalained esinevad sagedamini.

• Rannikualad kogevad üleujutusi.

• Tormid muutuvad tavalisemaks.

1. Tugevad varakesvased kuumalaineid – 2025. aasta juunis kogesid piirkonnad nagu Ida-Traakia rekordilisi temperatuure (>40 °C), põhjustades evakuatsioone ja tervisehäireid linnades nagu Izmir ja Istanbul. (World Bank, Daily Sabah, Earth.Org, Financial Times, Reuters, Wikipedia)

2. Suured metsapõlengud – kõrged temperatuurid ja tugevad tuuled süütasid metsatulekahjud lääne-Türgis, eriti Izmiri provintsis, mis tõi kaasa üle 50 000 evakuatsiooni ja vähemalt kaks surmajuhtumit. (AP News, Reuters, Wikipedia)

3. Tulekahjude hooaeg aastaringselt – Euroopa halvim metsapõlengute hooaeg aastakümnete jooksul hõlmab ka Türgit, kus kliimamuutus pikendab ja intensiivistab tulekahjude perioode.

4. Uus kliimaseadus – pärast metsapõlengute tragöödiaid võttis Türgi vastu esimese kliimaseaduse, mille eesmärk on saavutada null netoheitmed aastaks 2053 ning asutas süsiniku kauplemise nõukogu. (Reuters, AP News)

5. Kuivus ja vee nappus – üle poole Türgi territooriumist on kuivuse ohus; lõuna- ja sisemaa piirkonnad on rängalt mõjutatud, mis ohustab põllumajandust ja veeressursse. (Daily Sabah)

6. Põllumajanduse kannatused äärmuslike temperatuuride tõttu – kuumalaine on hävitanud saaki, põhjustades kuni 50% kaotusi oliivide, köögiviljade ja puuviljade puhul, ning jätkuvad ohud sellistes piirkondades nagu Hatay ja Muğla. (Middle East Eye)

7. Muldade erosioon ja kõrbemistõus – umbes 30% põllumajandusmaastikust on halvenenud; üle 60% on erosiooni ohus, suurendades kliima haavatavust.

8. Linnametsad kliimakaitseks – Türgi on rajanud üle 300 linnametsa (nt Istanbul, Ankara, Izmir) soojuslaidude leevendamiseks, õhukvaliteedi parandamiseks ja vastupanuvõime tõstmiseks.

9. Rannikualade haavatavus ja merepinna tõus – enam kui 30 miljonit inimest elab rannikualadel, kus Türgil on probleemiks erosioon, üleujutused ja soolase vee tungimine põhjaveekihtidesse merepinna tõusu tõttu.

10. Tugevdatud metsade vastupidavuse meetmed – Maailmapangaga koostöös viiakse ellu 400 miljoni dollari suurune projekt, mille eesmärgiks on metsapõlengute juhtimise moderniseerimine, kliimamuutustele vastupidavate liikide istutamine, kiire reageerimise süsteemide laiendamine ja üle 14 provintsi taastamine.

Need punktid rõhutavad, kuidas kuumalaine, metsapõlengud, kuivus, põllumajanduse surve ja rannikuohud kujutavad Türgile ühiselt suurt väljakutset. Kiire kohanemine seadusandluse, rohelise infrastruktuuri ja kliimasäästliku põllumajanduse kaudu on riigi vastupidavuse tagamiseks hädavajalik.

1. Sageli esinevad tugevad kuumalaineid – Kreeka kogeb regulaarselt suvekuumust üle 40 °C, nagu näiteks hiljutine kuumalaine, mis sundis Akropoli sulgema ning kehtestas töökeelud õues Ateenas ja Thessalonikis. (The Week, Reuters, demosthenesst.github.io)

2. Pikenenud tulekahjude hooaeg ja metsapõlengud – Temperatuuride tõus ja kuivus on pikendanud metsapõlengute hooaega; Kreeka on paigutanud lisatuletõrjujaid ja droone kiiresti levivate tulekahjude tõrjumiseks. (AP News)

3. Rekordilised metsapõlengud – 2023. aasta metsapõlengud hõlmasid ligi 1 745 km² pinda, mis on kolm korda keskmisest rohkem, seda kuumade ja kuivade tingimuste tõttu. (AP News)

4. Turismi häired – Äärmuslik kuumus, ebaühtlane sademete hulk ja tulekahjud (näiteks 20 000 inimese evakuatsioon Rodoselt 2023. aasta juulis) ohustavad Kreeka turismi, mis moodustab umbes 25% SKPst. Põhjaalade sihtkohad võivad saada suuremat tähelepanu. (The Heritage Management Organization, Blue Europe, Coastline Homes)

5. Põllumajandus surve all – Suvised sademed võivad väheneda 20–30%, samal ajal kui kuumalaineid tuleb rohkem, mis seab ohtu oliivide, viinamarjade ja tsitruseliste saagi, eriti haavatavad on Thessalia ja Kreeta piirkonnad. (Dianeosis, demosthenesst.github.io)

6. Merepinna tõus ja rannikuerosioon – Kreeka pikk rannajoon on ohustatud merepinna tõusu tõttu, mis põhjustab ranniku ja ajalooliste monumentide erosiooni; mudelid prognoosivad kuni 50 cm tõusu aastaks 2100.

7. Veepuudus – Vähenenud sademed ja kuumem ilm põhjustavad kuivust, põhjavee taseme langust ja magevee saastumist, eriti Kreeta saarel. (The Week, Dianeosis, Coastline Homes)

8. Vähenenud lumi ja lühem suusahooaeg – Mäestiku piirkondades on vähem lund, mis ohustab taliturismi; mõned madalama kõrgusega suusakuurordid võivad muutuda majanduslikult ebaotstarbekaks. (Dianeosis)

9. Looduslik mitmekesisus ja ökosüsteemide kadumine – Metsad on tulekahjude ja kuumuse tõttu stressis, samas kui kahjurputukad, nagu kooreputukad, levivad, ohustades Kreeka rikkalikku endeemilist loodust.

10. Terviseriskid ja energiavajaduse kasv – Linnad kogevad aastaks 2050 hinnanguliselt 15–20 kuumalaineid aastas, mis intensiivistab linna soojuse saari (kuni +10 °C) ning suurendab jahutusseadmete energiavajadust — kuumusega seotud suremus on juba tõusuteel.

Jaga õpilastele lehed, kus on kirjas, mida toob 4.3 kraadine temperatuuritõus Eestile, Türgile ja Kreekale. Iga õpilane saab eraldi maa ja nad peavad esmalt lugema teksti läbi ja olulise alla kriipsutama, seejärel moodustavad lapsed kolmeliikmelised grupid. Igas grupis on Eesti, Kreeka ja Türgi materjalidega tööd teinud laps. Iga õpilane tutvustab teistele, mis ta teada sai ja koos täidetakse analüüsileht. 

1990 aastatel said maailma riigid aru, et kliimat saame me mõjutada vaid üheskoos oma käitumises muutusi tehes. Jõuti kliimamuutuste raamkonventsioonini. Kuna kliima stabiliseerimine ja muutmine nõuab pidevat tööd, siis peale seda on 150 riigi esindajad kohtunud igal aastal, et arutada, kuidas on läinud kliima eesmärkide täitmine, mis probleemidega tuleb ikka veel võidelda ja kuidas neid on võimalik üheskoos lahendada. 2015 kirjutasid 189 riiki alla Pariisi leppele, et üheskoos piirata kliima soojenemist. 

 Riikides nagu Austraalia, Venemaa, Kanada ja USA, kus on suured asustamata metsapiirkonnad, esinevad metsapõlengud väga sageli. Eesti territooriumist umbes 61% on metsaga kaetud. Eestis esineb suvel palju metsapõlenguid, millest enamik on inimtegevuse tagajärjed. Põlengu hooaeg algab pärast lume sulamist ja kestab vihmaperioodi alguseni. Graafikud. Türgis algab metsapõlengute hooaeg juuni keskel ja kestab 17 nädalat (vaatleme graafikuid). Kreekas algab metsapõlengute hooaeg märtsi keskel ja kestab 11 nädalat, olles veelgi intensiivsem. Lisaks ökosüsteemide hävitamisele hukkus 2023. aastal metsapõlengute tõttu 28 inimest ja 75 sai vigastada. Graafikud ja pildid kajastavad seda andmestikku.
Kliima soojenemine loob soodsad tingimused tuleohu suurenemiseks: sademete vähenemine ja püsivalt soe ilm paneb auruma vee, mis põhjustab metsas metsakõdu, okste, raiejäätmete, vanade mädanenud kändude, eluskatte ja teiste põlevate materjalide kuivamist. Sõltuvalt klassifikatsiooni astmest kehtestatakse piirangud tegevustele, mida metsas võib teha.

Tuleohtlikul ajal klassifitseeritakse metsad

•  kõrge tuleohuga metsad

•  keskmise tuleohuga metsad

•  madala tuleohuga metsad

Põlengute tuvastamine on keeruline, kuna tavaliselt näeme suitsu kaugelt.

Metsa süttimine ehk põleng on tulekahju liik, kus süttib metsa taimestik, metsa all olevad taimede jäänused ja maapinnal olev turba või kõdukiht, selle alla võib lugeda  ka kõrkjates, rabades ning heinamaadel aset leidvaid põlenguid. Tulekahjud tekivad kahel põhjusel - inimeste tulega hooletu ümberkäimise tõttu või looduslikult. Kliima soojenemine põhjustab looduslike tulekahjude laiaulatuslikumat teket. 

Metsatulekahjud jaotatakse: 

• pinnasetuli - põlevad mulla pealmised kihid ja seal leiduv materjal: huumus, turvas, kõdu ja juured. Leeki pole, maapind hõõgub. Kestab kõige kauem.

• pinnatuli - põleb maha langenud materjal - lehed, okkad, oksad, rohi, puhmad ja põõsad. Võib kulgeda kiiresti või aeglasemalt.

• ladvatuli - tihedalt kasvavate puude puhul levib tuli oksalt oksale -põlevad oksad, tüved, kõrged põõsad ja okstes olev materjal. Levib väga kiiresti. 

Metsatulekahjusid on raske avastada, sest tavaliselt näeme me kaugelt tulevat suitsu. Ainult selle alusel on raske määratleda tule tegelikku asukohta. Tavaliselt määratakse täpne asukoht kahest vaatluspunktist tulevaid andmeid arvesse võttes. Kuna asukoha määratlemine võtab aega, siis tihti jõuab selle ajaga juba metsa tulekahju hakata levima. Metsatulekahjude kustutamine on raske ja võib võtta mingitel juhtudel aega ka nädalaid. Kuna tuli levib ja levik muudab vastavalt tuule suunale suunda, siis lisaks on ohustatud ka tuletõrjujad, läheduses paiknevad hooned ja põllud.

Kustutamine: tulekahjusid tuleb kustutada olenevalt sellest, milline on põlengu liik ja kui kiiresti tuli levib. 

Allikas: https://opetaja.edu.ee/112/112/60.htm

Kui näed, et metsas on tulekolle, 

• tuleb sellest teavitada kohalikku häirekeskust ja kirjeldada, mis põleb, kus põleb ja mis on sinu nimi.

• Hoiatada läheduses olevaid inimesi, et nad lahkuksid. 

• Kui põlevad puude ladvad või tuli levib mööda maapinda suure kiirusega, siis püüa piirkonnast väga kiiresti lahkuda, samas jälgides, kus oleks  kohad, kust päästemeeskond saaks appi tulla ja kaardista kui kaugele tulekahju ulatub. 

• NB! Tulekahju suhtes ei tohi olla allatuult, ehk siis suunas, kuhu tuul puhub.

Kustutamine: tulekahjusid tuleb kustutada olenevalt sellest, milline on põlengu liik ja kui kiiresti tuli levib. Lapsena püüa piirkonnast võimalikult kiiresti lahkuda ja teavita täiskasvanuid

Bioloogiline mitmekesisus

80% Maa loomadest ja taimedest elavad metsades. Metsade hävitamine võib viia paljude ohustatud liikide, näiteks Sumatra tiigri, orangutanide ja teiste, väljasuremiseni.

Kui puid raiutakse, kaob metsa kaitsekate, mis blokeerib päikesevalguse päevasel ajal ja hoiab soojust öösel. See viib äärmuslike temperatuurikõikumiste tekkeni.

Metsade hävitamine ohustab suurt osa Maa bioloogilisest mitmekesisusest. Metsade hävitamine võib toimuda kiiresti, näiteks metsapõlengute või palmiõli istanduste jaoks raiumise tõttu.

Rahvastiku suurenemise ja muutuvate toitumisharjumuste tõttu on põllumajanduse laienemine põhjustanud suure osa maailma metsade hävitamist. Kuna rahvastik kasvab, on suurem nõudlus toidu järele. Suurenenud nõudlus on tekitanud stiimuleid metsade muutmiseks põllumajandusmaaks.

Kui mets on maha võetud tänu põllumajandusele, on see tavaliselt igaveseks kadunud – koos paljude taimede ja loomadega, kes seal kunagi elasid.

Metsade raadamine ja degradatsioon põhjustavad umbes 15% kõigist kasvuhoonegaaside heitkogustest. Kasvuhoonegaasid aitavad kaasa temperatuuride tõusule, ilmastiku ja veemustrite muutusele ning äärmuslike ilmastikunähtuste sageduse suurenemisele.

Puudel on oluline roll kohalikes veeringetes, aidates tasakaalustada maa ja atmosfääri vee hulka. Kuid metsade hävitamise või halvenemise korral võib see tasakaal kaduda, põhjustades olulisi muutusi sademetes ja jõgede süsteemides.
Source

On ennustatud, et sagedasemad ja tõsisemad kuivad perioodid koos tõusvate veetemperatuuridega halvendavad veekvaliteeti. Sellised tingimused soodustavad toksiliste vetikate ja bakterite kasvu, mis omakorda süvendab veepuuduse probleeme. Sagedaste tugevate vihmasadude suurenemine mõjutab tõenäoliselt ka saadaval oleva magevee kvaliteeti ja hulka, kuna töötlemata reovesi võib sademete tõttu sattuda pinnaveekogudesse.

Paljud jõed Euroopas saavad alguse mägipiirkondadest ja 40% Euroopa mageveest pärineb Alpide piirkonnast. Lume ja liustike dünaamika muutused, samuti sademete mustrite nihkumine võivad põhjustada ajutisi veepuudusi üle kogu Euroopa. Kuivuse põhjustatud muutused jões voolus võivad samuti mõjutada siseveelaevandust ja hüdroelektrijaamade energiase toodangut.

NB! Tee kooos täiskasvanuga

Eksperimendi eesmärk on näidata, kuidas süsihappegaas (CO₂) saab küünla leegi kustutada, seda tänu sellele, et asendab põlemiseks vajaliku hapniku.

Vajalikud materjalid:

• Küünal

• Tikud või süütaja

• Läbipaistev klaaspurk või suur klaasklaas

• Söögisooda (NaHCO₃)

• Äädikas 

1. Aseta küünal salve keskele ja süüta see tikuga või süütajaga. Lase leegil põleda.

2. CO₂ allika ettevalmistamine: Eraldi anumas (näiteks väikeses tassis või kausis) sega kokku söögisooda ja äädikas. Lisa kaussi mõned teelusikatäied söögisoodat ja vala peale väike kogus äädikat. Reaktsioon toodab süsihappegaasi (CO₂), mis on õhust raskem ja hakkab loomulikult langema.

3. Hoia klaaspurk või klaasklaas süüdatud küünla kohal. Langetage purk aeglaselt üle küünla, lukustades kemikaalide reaktsioonist vabaneva CO₂ gaasi purki.

4. Kui purk täitub süsihappegaasiga, asendab see purgis oleva hapniku, mille tulemuseks on küünlaleegi kustumine.

Selgitus:
Kui süsihappegaas koguneb purki, vähendab see hapniku kontsentratsiooni ümber leegi. Kuna hapnik on põlemiseks vajalik, siis hapniku puudus põhjustab küünla leegi kustumise. See eksperiment näitab, kuidas CO₂ saab leegi kustutamiseks ja tule kustutamiseks kasutada.

Õpilastele on laual erinevad materjaleid: 

plastik, paber, puit, riie, metall, liiv, suhkur, karvane mänguasi, vesi, õli, deodorant, helbed. 

Õpilased peavad materjalid jaotama kahte hunnikusse- ühele poole, mis põlevad hästi ja teisele poole, mis ei sütti.

Õpetaja arutleb koos õpilastega, millised materjalid on kergestisüttivad ja millised mitte 

Loo video, mis selgitab, kuidas käituda metsa- või tulekahju korral või kuidas tuleb tuld kustutada

Animatsiooni loomiseks saad kasutada savi (plastiliini), et teha tegelasi ja stseene.

Vajalikud materjalid:

• Nutitelefon või tahvelarvuti

• Stop Motion Studio rakendus (või mõni muu stop-motion rakendus)

• Materjal oma animatsiooni jaoks (nt mänguasjad, savifiguurid või joonistused)

• Statiiv või stabiilne pind, kuhu kaamera paigutadaHea valgustus (nt lauavalgusti või looduslik valgus)

1. Paigalda Stop Motion rakendus
   Lae alla ja paigalda Stop Motion Studio rakendus oma telefoni rakenduste poest (saadaval iOS-i ja Androidi jaoks).

2. Valmista ette oma tööala
   Leia vaikne koht, kus on hea valgustus ja kus saad kaamera paigal hoida. Aseta oma materjal (mänguasi, savifiguur jne) tasasele pinnale. Veendu, et kõik oleks stabiilne, kuna isegi väikesed liikumised rikuvad animatsiooni.

3. Valmista ette oma kaamera
   Paiguta oma telefon või tahvelarvuti statiivile või stabiilsele pinnale, et see püsiks animatsiooni jooksul ühes asendis. Ava stop-motion rakendus ja veendu, et kaamera on suunatud sinu materjalile.

4. Alusta oma animatsiooni
   Stop Motion Studio rakenduses klõpsa nupule „New Project“ (Uus projekt), et alustada uut animatsiooni. Rakendus näitab live-vaadet. Tee oma esimene foto, vajutades rakenduses kaamera nuppu.

5. Liiguta
   Liiguta oma materjali veidi (näiteks kalluta mänguasja kätt või liigu kuju natuke edasi). Iga väikese liikumise järel tee uus foto. Oluline on teha väga väikeseid liikumisi. Mida väiksem on liikumine kaadrite vahel, seda sujuvamaks muutub sinu animatsioon.

6. Korrake protsessi
   Jätka fotode tegemist, liigutades oma materjali vähehaaval. Sujuva animatsiooni saavutamiseks tee umbes 10-15 fotot sekundis. Seega, kui sinu animatsioon kestab 1 sekundi, on sul vaja umbes 10-15 kaadrit.

7. Eelvaate tegemine animatsioonile
   Kui oled teinud piisavalt kaadreid, vajuta oma rakenduses Play nuppu, et eelvaadet vaadata. See näitab, kuidas sinu materjal liigub. Kui liikumine tundub katkendlik või liiga kiire, saad seda kohandada, lisades rohkem kaadreid või muutes liikumist.

8. Redigeeri oma animatsiooni
Vajadusel saad rakenduses kaadrite ajastust kohandada. Enamik rakendusi võimaldab muuta kiirust või eemaldada soovimatud kaadrid.
Mõned rakendused pakuvad ka heliefektide või muusika lisamise võimalusi, kui soovid oma animatsiooni täiustada.

9. Salvesta ja ekspordi oma animatsioon
Kui oled oma stop-motion animatsiooniga rahul, salvesta oma projekt. Tavaliselt saad video eksportida oma telefoni galeriisse või otse sotsiaalmeediasse jagada.
Vajuta rakenduses nuppu "Export" (Ekspordi), et salvestada oma video fail soovitud formaadis (tavaliselt MP4).

Õpilased jagatakse kahte gruppi, igale grupile on kaks tooli. Üks tool on märgistatud sildiga "Õige" ja teine "Vale". Toolide ees on hunnik pabereid, millel on teemakohased kirjalikud väited, millest mõned on õiged ja teised valed. Õpilased peavad jooksma toolide juurde, lugema väite ja paigutama selle õigele toolile

Õige ja vale

Õpilased jagatakse 3- liikmelisteks gruppideks, kus nad analüüsivad ja hindavad, kuidas globaalne soojenemine toob kaasa temperatuuride tõusu, millised on selle tagajärjed keskkonnale, majandusele ja inimtervisele, ning arutavad võimalikke lahendusi.

Andmeanalüüs (lisadest Graafikud):
Anna õpilastele graafikud, mis näitavad temperatuuri, CO2 taset, O2taset ja meretaseme tõusu läbi ajaloo.

• Milliseid seaduspärasusi võib välja tuua?

• Kuidas on graafikud omavahel seotud?

• Palu õpilastel analüüsida, kuidas temperatuuri tõus on muutnud kliimatingimusi nende kodukohas

•  Palu õpilastel arutada, kuidas see temperatuuri tõus võib mõjutada erinevaid geograafilisi piirkondi, nagu Arktika, troopika ja parasvööde.

•  Kuidas temperatuuri tõus mõjutab põllumajandust, toidu tootmist ja veevarusid?

• Kuidas temperatuuri tõus võib muuta energiatarbimist, näiteks kõrgemad temperatuurid suurendavad jahutussüsteemide kasutamist?

• Mida saab teha haavatavate rühmade (nt eakad inimesed ja lapsed) kaitsmiseks kõrgemate temperatuuride eest?

•  Kuidas saavad valitsused, organisatsioonid ja üksikisikud reageerida, et leevendada globaalse soojenemise mõju ja vähendada temperatuuri tõusu?

Peale arutlemist, teevad õpilased ajalehe, kus annavad vastused toodud küsimustele

Siin on soovitatav tegevusplaan 9-kuuliseks kooliaastaks, kus iga kuu keskendub erinevale tegevusele. Kogu klass saab osaleda nendes tegevustes, et vähendada kliimamuutusi ja nende mõjusid:

September: Vähenda energiatarbimist

• Julgusta õpilasi kasutama energiatõhusaid lampe ja seadmeid.

• Klassiga lülitage välja kõik tuled ja elektroonikaseadmed, kui neid ei kasutata. 

• Eesmärk: Energiasääst ja teadlikkuse tõstmine energiatõhusate harjumuste kohta.

Oktoober: Säästlik transport

• Korraldage "Kooli kõndimise või jalgrattaga sõidu nädal".

• Julgusta õpilasi kõndima, jalgrattaga sõitma või koos teistega autoga kooli minema.

• Eesmärk: Vähendada igapäevaste sõitude süsiniku jalajälge ja edendada rohelisemaid transpordivõimalusi.

November: Vesi

• Algatage koolis "Veekaitsekuu".

• Selgitage ja anlüüsige, kuidas vähendada veekulu, näiteks lühendades dušiaega, kraani kinni keerates hambapesu ajal ja lekkeid parandades. 

• Korraldage koolis veekaitse väljakutse.

• Eesmärk: Teadlikkuse tõstmine ja vee tarbimise vähendamine koolis ja kodus.

Detsember: Võta kasutusele taimetoidud

• Korraldage "Lihavaba esmaspäeva" algatus.

• Edendage taimetoidu valikute proovimist, julgustades õpilasi sööma taimetoitu vähemalt üks kord nädalas. Looge arutelu, kuidas liha tarbimise vähendamine on keskkonnasõbralik

• Eesmärk: Aidata vähendada liha tootmisega seotud süsiniku jalajälge.

Jaanuar: Taaskasutamine ja jäätmete vähendamine

• Korraldage koolis taaskasutuse kampaania

• Paigaldage kooli erinevatesse kohtadesse taaskasutuspunktid paberile, plastidele ja metallidele. Õpetage klassikaaslastele, miks on oluline taaskasutada ja vähendada jäätmete hulka

•  Eesmärk: Tõsta taaskasutuse määrasid ja vähendada prügi, mis läheb prügilasse.

Veebruar: Toetage säästlikke ja eetilisi brände

• Korraldage säästlike toodete laat või näitus.

• Kutsuge kohalikke ettevõtteid või keskkonnaorganisatsioone, et tutvustada säästlikke tooteid ja keskkonnasõbralikke alternatiive. 

• Julgusta õpilasi valima tooteid, millel on minimaalne keskkonnamõju.

Eesmärk: Tõsta teadlikkust säästlike brändide toetamise tähtsusest.

Märts: Osale keskkonnakaitse tegevustes

• Osale kohalikul keskkonnakaitse üritusel või meeleavaldusel.

• Korraldage klassiga ekskursioon kohalikku keskkonnaorganisatsiooni või liituge keskkonnakaitse üritusega. 

• Arutage, kuidas saavad õpilased osaleda kliimamuutuste vastases tegevuses ja edendada poliitikaid, mis käsitlevad kliimamuutusi.

• Eesmärk: Õpetada õpilastele keskkonnakaitse ja kogukonna kaasamise tähtsust.

April: Vähenda koduseid kütmise ja jahutamise kulutusi

• Korraldage klassi kampaania kodus energiatõhusate harjumuste kohta.

•  Jagage näpunäiteid, kuidas kodusid soojustada ja vähendada kütmise ja jahutamise energiatarbimist. 

• Õpetage õpilastele looduslikku ventilatsiooni ja ventilaatorite kasutamist konditsioneeri asemel.

• Eesmärk: Vähendada koduseid energiatarbimist säästlikkuse kaudu.

Mai: Istutage puid ja toetage metsade taastamist
 

• Korraldage puude istutamise päev.

• Klassiga istutage puid kooli õuele või kohalikku parki. Arutage puude tähtsust süsinikdioksiidi neeldumisel ja kliimamuutuste vastu võitlemisel.

• Eesmärk: Panustada metsade taastamisse ja õpetada õpilastele puude väärtust keskkonnakaitses.

Kuna õpilased osalevad igakuiselt nendes tegevustes, saavad nad aktiivselt kaasa aidata kliimamuutuste vastu võitlemisele ja säästva arengu edendamisele. Need tegevused vähendavad mitte ainult kooli süsiniku jalajälge, vaid kaasavad õpilasi ka igapäevaste keskkonnasõbralike harjumuste arendamisse.

Jäta klaas vett aknalauale ja märgi veetase klaasil. Kontrolli klaasi nädal hiljem.

MIda märkad? Mis on toimunud? Kuidas see katse on seotud kliima soojenemisega? 

Õpetaja päevakava koos õpitulemuste ja lisamaterjalidega Slaidid Definitsioonid